Kuhu kadusid inimlikud ettevõtted?

Foto: http://beginnersinvest.about.com/od/stocksoptionswarrants/ig/101-Things-To-Know-About-Stock/What-Is-an-Investment-Bank.htm

Kui esmane reaktsioon finantskriisile oli, et kapitalistliku majandussüsteemi hammasrattad vajavad vaid õlitamist, siis nüüdseks on selge, et ilma põhjalikuma remondita ei pääse.

IESE arvates tuleb ettevõtete juhtimine muuta inimlikumaks, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

IESE on ühena esimestest välja pakkumas uusi ettevõtlus- ja ärimudeleid lähtudes viimase kriisi õppetundidest. Kuid enne kui jõuda lahendusteni, on vaja aru saada, mis läks valesti. Nimekiri «süüdlastest» on pikk:

1. Reitinguagentuurid.

2. Investeerimispangad.

3. Kommertspangad.

4. Ülikoolid. Vähe sellest, et akadeemiline maailm ja ärikoolid kaotasid kriitikavõime, sageli oldi hoopis kõige agaramad vale juhtimispraktika tagantkihutajad.

5. Arendajad ja ehitussektor.

6. Juhid tervikuna. Ka juhid ise pole süüst puhtad, kuna nemad lõid valed motivatsiooni- ja juhtimissüsteemid lähtudes lineaarsest finantsloogikast.

7. Finantsjärelvalve ja poliitikud.

Nimekirja võiks jätkata. Üllatav on nõrk kriitika väljakujunenud juhtimispraktikale. Üks vähestest süsteemi kriitikutest oli Sumantra Ghoshal, kes on võrrelnud omaaegset kapitalismi vangla või hullumajaga, mitte progressi vundamendiga. Kriitilise mõtlemise puudulikkuse põhjuseid on jällegi palju:

1. Majandusliku mõtlemise domineerimine juhtimises. Tulemused on teada, ettevõtet käsitletakse kitsalt raha teenimise vahendina, mistõttu juhtimine asendub reaalsuses finantsjuhtimisega.
2. Individualism. Tulemuseks on ühekülgsed motivatsioonisüsteemid, mille eesmärk on ainult raha ja materiaalsed hüved ning puuduvad mittemateriaalsed motivaatorid - missioon, tähenduslik töö, solidaarsus ja koostöövõime.
3. Mehhanistlik inimkäsitlus. Õppimine ja areng on sotsiaalne protsess, mis ei haaku käsitlusega tööjõust kui ressursist ja sisendist ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
4. Eetika ignoreerimine. Järjest rohkem saab selgeks, et ainus püsiv konkurentsieelis on inimesed ja töötajad. Kui aga inimesed pole enam ettevõtte jaoks primaarsed, siis haihtub eetika automaatselt äriplaanist.
5. Naiivne empiirika. Juhtimisteooriat üritatakse üles ehitada loodusteaduslike põhimõtete alusel. Kahjuks on inimkäitumine ennustamatu. Juhtimisteooria pole matemaatika.

Majandusprobleemide juured on sügavamal kui alguses arvati ja taheti uskuda. Väide, et kapitalismiga on kõik korras, tundub täna õõnsamast õõnsana. Ning vastuseks pole ka riigikapitalism või juhtimine tema Hiina, Vene või Brasiilia variantides.

IESE lahendus on humanistlik ja inimnäoline juhtimismudel, mis eeldab ka ettevõtte mikroökonoomilise eesmärgi ja tähenduse ümberhindamist.