Langev euribor vähendab pankade kasumit

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommertspankade kasum on saavutanud stabiilsuse.
Kommertspankade kasum on saavutanud stabiilsuse. Foto: graafika: Silver Alt

Üha madalamale langev euribor on küll hea uudis eluaseme- ja teiste pikaajaliste laenude võtjatele, pankade kasumit ähvardab see aga vähendada.

«Kuivõrd valdav osa pankade väljastatavatest laenudest on ujuva intressimääraga ning sõltub euriborist, on olukorras, kus viimastel kuudel on pankadevahelised rahaturu intressimäärad oluliselt langenud, tänavu sama kasumlikkuse säilitamine kindlasti raskem, kui see oli 2011. aastal,» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller mõni nädal tagasi keskpanga finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.

Taastunud kasumlikkus

Viimastes kvartalites on pankade kasumlikkus püsinud suhteliselt hea – see on taastunud oma pikaajalisele keskmisele tasemele, mis moodustab umbes kaks protsenti pankade varadest.

Mullu kasvas kommertspankade laenukahjumi eelne puhaskasum üheksa protsenti. Seda toetas intressitulu suurenemine, samal ajal kui finantstulu vähenes eelkõige seoses euro kasutuselevõtmisega 38 protsenti. Pankade puhasintressitulu kasvas tänu eelmise aasta kesksuveni kestnud euribori tõusule 21 protsenti.

Ehkki sügisel alguse saanud euribori alanemine jäi neljandas kvartalis veel väga tagasihoidlikuks, viis see puhta intressitulu pärast üheksat kvartalit kestnud tõusu taas langusse, kirjutas Eesti Pank.

Nordea panga juhatuse liige Andreas Laane ütles Postimehele, et selle aasta esimese kvartali tulemustes euribori järsk langus veel tunda ei andnud. Seda kinnitab ka panga puhta intressitulu kuueprotsendine kasv 17,2 miljoni euroni.

SEB puhas intressitulu kasvas samuti kuus protsenti – 21,9 miljoni euroni. Esimese kvartali majandustulemusi avaldanud suurematest pankadest moodustab seni erandi Swedbank, kelle puhas intressitulu kahanes üheksa protsenti, 51,4 miljoni euroni.

«Madal euribor on meie esimese kvartali tulemustele mõju avaldanud,» kinnitas Swedbanki finantsdirektor Heiki Raadik ning lisas, et osa puhta intressitulu vähenemist tuli ka laenuportfelli amortisatsioonist. Swedbanki Eesti üksuse kasum kasvas esimeses kvartalis 17 protsendi ehk 7,6 miljoni euro võrra, 52,2 miljoni euroni. Kasumi kasv tuli tänu laenukahjude eraldiste vähenemisele 8,8 miljoni euro võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles