Põllumajandustoodete hinnatõus aeglustus, kuid on endiselt kiire

Kartulipõld. Pilt on illustratiivne. Foto: Ain Liiva / SCANPIX

Eurostati andmetel kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis põllumajandustoodete hinnad keskmiselt 17 protsenti, samas oli hinnatõusu tempo aga aeglaseim alates Venemaa agressioonisõja algust Ukraina vastu.

Enim tõusis esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes munade hind EL-is keskmiselt 60 protsenti. Järgnes riis 51 protsendiga ning oliivid ja sealiha 49 protsendiga, teatas Eurostat. Munade hinnatõus ei kajastanud Eurostati selgitusel aga mitte ainult söödavilja puudust ja teravilja ekspordi vähenemist Ukrainast, vaid ka linnugripi puhangut Belgias ja Hollandis.

Kõige järsem põllumajandustoodangu keskmise hinna tõus oli 33 protsenti Hispaanias ja Portugalis. Põud Pürenee poolsaarel 2023. aastal tõi kaasa tootmise vähenemise, mis andis hinnatõusule täiendava tõuke. Ainus liikmesriik, kus põllumajandustoodangu keskmine hind võrdlusperioodil langes, oli Leedu, 2 protsenti.

Samal ajal kui toodanguhinnad jätkasid 2022. aasta esimese kvartali ja 2023. aasta esimese kvartali vahel tõusmist, kasvasid ka põllumajanduses tarbitavate kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikud investeeringutega mitteseotud sisendhinnad, EL-is keskmiselt 11 protsenti. Enim kallinesid loomasöödad, seemned ja istutusmaterjal ning taimekaitsevahendid ja pestitsiidid, vastavalt 16, 14 ja 12 protsenti.

Kiireim hinnatõus oli Ungaris

Sisendite keskmise hinna tõus oli suurim Ungaris, 29 protsenti, Poolas 20 protsenti ja Slovakkias 19 protsenti. Madalaimad kasvumäärad olid Hollandis 1 protsent ning Maltal ja Luksemburgis 3 protsenti.

Eestis kasvas põllumajandustoodangu keskmine hind võrdlusperioodil 17 protsenti, sisendite hinnad kallinesid aga ligi 15 protsenti.