Analüütik seab kahtluse alla Eesti majanduslanguse numbri

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor seab kahtluse alla statistikaameti avaldatud Eesti majanduslanguse numbri ning ei välista selle tagantjärele ülespoole korrigeerimist.

Sel nädalal teatas statistikaamet, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4 protsendi võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile muutis statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3 protsendi võrra. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus 1,3 protsenti, millega olime ainus Euroopa Liidu riik, kus SKP maht mullu langes.

Eesti eristus selgelt ka lähiregioonist. Peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused kahanesid eelmise aasta lõpus vastavalt 0,6 protsenti ja 0,9 protsenti. Balti riike vaadates piirdus Leedus SKP langus 0,4 protsendiga ja Läti majandus isegi kasvas, küll vaid napi 0,2 protsendi jagu.

«Eesti sedavõrd erinev käekäik võrreldes meiega sarnaste majandustega tekitab küll teatavat kahtlust, kas mullune majanduslangus ka tegelikult just nii sügavaks osutus,» märkis Nestor.

SKP mõõtmine ei ole tema sõnul täppisteadus ja hinnanguid selle suurusele saab hilisemate revisjonide käigus muuta kuni neli aastat hiljem. Ajalugu on näidanud, et Eesti SKP revisjonid kipuvad olema väga suured ja enamjaolt hinnangut majanduskasvule hiljem tõstetakse.

Tähtis on ka silmas pidada, et SKP muutusest räägitakse pea alati püsihindades, mis tähendab, et sealt on eemaldatud hinnamuutuste mõju. Teatavasti oli Eesti inflatsioon aga mullu röögatud 19,4 protsenti ja nii suurte hinnamuutuste arvesse võtmine statistikas võib olla paras peavalu. Kui vaadata SKP muutust nö «tavalistes eurodes», siis kasvas see ka eelmise aasta neljandas kvartalis veel pea 12 protsendi võrra.

Eksport ja tööstus on murelapsed

Kui vaadata lähemalt, mis majanduse eelmise aasta lõpus nii kiiresti langema pani, siis tuleb tõdeda, et mured puudutavad pea kõiki majandussektoreid. Suurima negatiivse mõjuga oli SKP-le ekspordi tugev langus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes eksport püsihindades 6,5 protsenti. Seda on väga palju. Seejuures kahanes kaubaeksport püsihindades pea 10 protsenti, samas kui teenuste ekspordi vähenemine oli minimaalne. Kahanev ostujõud pani langema ka eratarbimise, mis langes enam kui 2 protsenti. Mõneti üllatuslikult suurenesid eelmise aasta lõpus investeeringud, lausa 13 protsenti. Investeeringute puhul tuleb küll silmas pidada, et nende kõikumised kipuvad Eestis olema suured. Piisab mõne ettevõtte suurprojektist, et see kohe ka majandusstatistikat mõjutaks.

Kui vaadata muutuseid tegevusalade lõikes, siis tuli üllatuslikult suurim negatiivne panus valdkonnast, kes siiani on olnud vastupidiselt majanduskasvu vedur – info ja side sektor. Seal langes lisandväärtus aastaga 16 protsenti ja kuna sektori osatähtsus majanduses on kasvanud väga suureks, vedas see alla ka SKP numbri.

Tugevalt pidurdas majandust ka energeetikavaldkond, kus loodud lisandväärtus pea viiendiku võrra kahanes. Samas on sealne lisandväärtuse vähenemine veidi kunstlik. Nimelt olid ju energiahinnad samal ajal ülikõrged ja nominaalne lisandväärtuse muutus küündis samal perioodil 28 protsendini. Eesti põlevkivitootjad vaevalt mulluste majandustulemuste üle nurisevad. Asjaolu, et eksport oli neljandas kvartalis äärmiselt nõrk, tähendab mõistagi seda, et kesised olid ka tööstuse tulemused. Töötlevas tööstuses kahanes lisandväärtus aastaga rohkem kui 5 protsenti, mis arvestades tööstustoodangu 10-protsendilist langust samal perioodil oli isegi veel hea tulemus. Samavõrra pidurdas majanduskasvu veel kinnisvaralane tegevus, kus aasta lõpp seni aktiivsel turul selge rahunemise kaasa tõi.

Majandusolukorra paranemine võtab aega

Kahjuks ei ole alanud aasta toonud kaasa positiivset muutust majanduses ja kiire majanduslangus jätkub ilmselt ka kahel järgneval kvartalil. Eesti inflatsioon on osutunud jonnakalt kiireks. Viimastel andmetel kasvasid tarbijahinnad veebruaris aastases võrdluses pea 18 protsenti ja kuises võrdluses 0,7 protsenti. Seda on selgelt liiga palju. Kiirelt suurenevad ka sissetulekud, ent on selge, et endises mahus ei suuda majapidamised tarbimist jätkata. Kiire inflatsioon on jätkunud ka mujal. Euroala keskmiseks inflatsiooniks kujunes veebruaris 8,5 protsenti. Seejuures kiirenes alusinflatsioon, kust välja võetud muutlikud energia ja toiduainehinnad, 5,6 protsendini. See tähendab, et keskpank peab intressitõusudega jätkama ja paljudele eestlastele tuttav 6 kuu euribor tõuseb detsembriks 4 protsendini.

Veelgi murettekitavam on tööstuse perspektiiv, sest lisaks üldisele madalale nõudlusele globaalselt puudutab meid valusalt Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu madalseis, mis seab raskesse seisu Eesti ühed suurimad tööstusharud – puidutööstuse, mööblitööstuse ja metallitööstuse. Kui selles kõiges mingit lohutust otsida, siis õnneks kasvavad kiirelt veel ka käibe- ja palganumbrid – abiks seegi.