Luminor: teenuste väliskaubanduse suhe SKTsse on rekordilisel tasemel
8. detsember 2022, 18:40
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul oli tänavu teises ja kolmandas kvartalis teenuste ekspordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) isegi üle 30 protsendi, kusjuures see näitaja pole kunagi varem nii kõrge olnud.
Kolmandas kvartalis ekporditi statistikaameti andmeil Eestist ligi 2,8 miljardi euro eest teenuseid ja imporditi pea 2,2 miljardi euro eest, vastavalt 32 ja 33 protsenti rohkem kui 2021. aasta samas kvartalis. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli tänavu 568 miljonit eurot, aasta varem kolmandas kvartalis 439 miljonit eurot, selgub statistikaameti andmetest.
«Eesti teenuste väliskaubandus on Eestile väga oluline. Eesti teenuste eksport on käesoleval aastal olnud 28 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Eesti teenuste ekspordi suhe SKTsse on tõusnud mitte ainult võrreldes koroona-aastatega vaid ka koroona-eelse ajaga,» märkis Uusküla, lisades, et ka teenuste sektori hõive on Eestis kasvamas ning kõrgem kui kunagi varem ajaloos.
«Kõige enam eksportis Eesti äriteenuseid ja transporditeenuseid, mis moodustasid mõlemad rohkem kui veerandi koguekspordist. Üle viiendiku moodustavad ka erinevad telekommunikatsiooni ning arvutiteenused. Koroonaeelse 2019. aasta kolme kvartaliga on kasvanud äriteenuste eksport kaks korda, telekommunikatsiooni ja teiste teenuste eksport 143 protsenti ja transporditeenuste eksport 30 protsenti, näidates transiidi osatähtsuse langust,» tõi ökonomist välja.
Ta osutas, et teenuste import on kasvamas kiiremini kui eksport. «Teenuste import on käesoleva aasta kolme kvartali jooksul moodustanud 22 protsenti SKTst. Samas 2019. aasta teenuste import moodustas vaid 18 protsenti SKTst. Kui jätta kõrvale vahepealsed erakordsed tehingud Saksamaaga, siis on teenuste import tõusuteel eriti just eelneva aasta jooksul. Teenuste import on aastaga kasvanud jooksevhindades 55 protsenti, samas kui eksport vaid 44 protsenti,» selgitas Uusküla.
Impordist moodustavad ökonomisti sõnul kolmandiku transporditeenused, järgnevad äriteenused ja telekommunikatsiooni teenused, kusjuures äri- ja telekommunikatsiooniteenuste kasv on olnud koroonaeelse kolme esimese kvartaliga 160 protsenti ja transport kasvanud vaid 65 protsenti.
«Teenuste väliskaubanduse numbrid on palju rõõmustavamad, kui on olnud väliskaubanduse numbrid, kus ekspordi kasvu peatumine on olnud väga selge. Sellegipoolest tuleb jälgida Eesti teenuseid eksportiva sektori edasisi arenguid, kuna odava palga aega hakkab kiirelt mööduma,» nentis Uusküla.