Keskpank: Eesti välisnõuete maht väheneb
12. september 2022, 10:05
Eesti Panga andmeil on Eesti netoinvesteerimispositsioon – ehk välisnõuded, millest on maha arvestatud väliskohustused – suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) liikunud viimasel kümnendil järjepidevalt tasakaalu poole, ulatudes eelmise aasta lõpus 4,1 miljardi eurose miinuseni ja moodustas sama aasta SKP-st 13 protsenti.
Sellega jääb Eesti tunduvalt alla Euroopa Liidus kasutatavat makromajandusliku tasakaalustamatuse piirmäära, mis on 35 protsenti SKP-st, teatas keskpank.
Negatiivse netoinvesteerimispositsiooni vähenemise põhjus oli varasematel aastatel suures miinuses olnud jooksev- ja kapitalikonto jõudmine plusspoolele alates 2009. aastast.
Eesti kohustustes muu maailma ees olid ülekaalus Eestisse tehtud omakapitaliinvesteeringud. Eesti nõuded välismaa vastu olid aga peamiselt võla iseloomuga, näiteks väärtpaberid ja laenud.
Eesti Pank revideeris maksebilansistatistika aegread alates 2018. aastast ja avaldas need 8. septembril koos teise kvartali maksebilansistatistikaga. Keskpank avaldab maksebilansistatistika revideeritud aegread nelja eelneva aasta kohta iga aasta septembris.