Norra hüdrojaamad on endiselt tühjad. Fortumi kaubandusjuht: see on täiuslik torm

Jelgavas asuv Fortumi kosstootmisjaam. Foto: Ints Kalnins

Norra hüdroelektrijaamade veetasemed on jätkuvalt erakordselt madalad, mistõttu kannatab kõrge hinna käes ka muidu odavat elektrit nautiv Skandinaavia, kirjutab Bloomberg.

Põhjamaade elektrihinnad olid septembris viis korda kõrgemad kui aasta tagasi. See tabas kõiki, alates tehastest ja kaevuritest kuni arvetega hädas olevate õpilasteni välja. Inflatsioon liigub raketina üles, iseloomustab Bloomberg olukorda Põhjamaade elektriturul.

Väljaande toob välja, et Euroopa põhjapoolne nurk ei saa enam varjuda ülemaailmse maagaasi- ja söepuuduse eest, kuna vähesed veevarud piiravad hüdroenergia tootmisvõimsusi.

Näitena on välja toodud Rootsis toimuv, kus pandi kütteõlil töötav 52 aasta vanune Karlshamni soojuselektrijaam juba tööle enne, kui külmad ilmad saabusid.

«Põhjamaade madalate hüdroreservuaaride ja Euroopa gaasimahutite madala täituvuse kombinatsioon loob täiusliku tormi, millele lisanduvad kõrged söe- ja süsinikuhinnad,» ütles Soome riikliku energiafirma Fortum Oyj kaubandusjuht Mats Persson. «Uute ülekandekaablitega Saksamaale ja Ühendkuningriiki jõuavad suured hinnakõikumised, mida varem oleme Euroopas näinud, ka Põhjamaade süsteemi.»

Norra hüdrojaamade veetase on tänavu sügisel olnud viimase kümne aasta madalaimal tasemel. Kuigi viimastel päevadel on sadanud vihma, on olukord Edela-Norras nii halb, et võrguettevõtja Statnett SF esitas esmaspäeval kauplejatele hoiatusteate, öeldes, et võimsuse tasakaalunäitaja on kaks. Skaalal, kus juba number viis tähendab toodangu kontrollitud jaotamist.

Norra hüdrojaamade täitumine oli näiteks 20. septembril 52,3 protsenti, mis on madalaim näitaja alates 2006. aastast. See on väga muret tekitav, sest vaid mõne nädala pärast saabub pöördepunkt, kus tavaliselt hakatakse veehoidlate taset sügisesest vihmaveest langetama.

«Tavaliselt täidetakse veehoidlad sel aastaajal, kuid nii augustis kui septembris on langenud soojarekordid ja sademeid on olnud väga vähe,» ütles Norra hüdroenergia tootmisettevõtte Agder Energi asepresident Anders Gaudestad.

Kuigi Euroopa Liidu energeetikavolink Kadri Simson palus täna Norral elektrieksporti Mandri-Euroopasse jätkata, pole norralastel neil selleks eriti võimalustki.

Kesk-Euroopasse ega Ühendkuningriiki elektri eksportimiseks pole meil piisavalt vett, selgitas tööstusettevõtete konsultandi StormGeo Nena peaanalüütik Sigbjorn Seland. 

«Mõte sellest, et oleme Euroopa jaoks roheline aku, kukub sel talvel kokku,» nentis ka Rootsi elektriettevõtte Skelleftea Kraft AB analüütik Andre Gustavsson, kelle sõnul oleks halvim stsenaarium see, kui hinnatõus hakkaks pärssima läbi tööstustoodangu vähenemise majanduskasvu.

Hinna fikseerimine on küsitav

Osaliselt on see aga juba juhtunud. Kuuldavasti plaanib näiteks elektritootja Oresundskraft AB paluda mõnel Rootsi tööstusettevõttelt paluda tarbimise paindlikumaks muutmist, mis võiks aidata leevendada pingelist turuolukorda Lõuna-Rootsis, kus Uniper SE gaasiküttel töötav elektrijaam töötas terve septembri täisvõimsusel

Hindade volatiilsus jääb püsima, sest tuuma-, söe- ja gaasijaamu võetakse kasutusest välja,» selgitas Rootsi kaevandusfirma Boliden AB energeetika asepresident Mats Gustavsson. «Ohtlik on aga see, et ka elektrihinna madalam ots tõuseb samuti kogu aeg,» lisas ta. «Nii et kui soovite end täna fikseeritud hinnaga kaitsta, maksate lõpuks palju kõrgemat hinda.»

Hinnatõusud võivad lähikuudel tõsta inflatsiooni Rootsis üle 3 protsendi, mida nähti viimati 2008. aastal. Eriti suur mõju on elektrihindadel neile miljonitele Skandinaavia majapidamistele, kes kütavad elektriga.

Näiteks loodab Vegard Vardla, 23-aastane üliõpilane Lillehammerist, et tema igakuine arve kahekordistub umbes 1400 Norra kroonini (140 euroni), kui tema ja ta toakaaslase fikseeritud pakett mõne nädala pärast kehtivuse kaotab. «Võib-olla pean ohverdama osa oma säästudest elektriarvete tasumiseks,» ütles ta Bloombergile.