/nginx/o/2011/07/30/690008t1hd1cf.jpg)
Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt ületavad 19 Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikud pensionikohustused võlakohustusi umbes viis korda.
Euroopat ähvardab 30 triljoni eurone pensionipomm
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
11. jaanuar 2012, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüsikeskuse Research Center for Generational Contracts at Freiburg University andemtel oli 2009. aastal pensionikohustuste maht peaaegu 30 triljonit eurot, kirjutab Bloomberg.
Saksamaa pensionikohustuste maht ulatub 7,6, Prantsusmaal 6,7 triljoni euroni.
«Tegemist on absoluutselt jätkusuutmatu olukorraga,» ütles uudisteagentuurile Peterson Institute for International Economics’i analüütik Jacob Funk Kirkegaard.
Euroopa on kõige suurema enam kui 60-aastaste inimeste osakaaluga regioon maailmas, mis kasvab 35 protsendini aastaks 2050 võrrelduna 22 protsendiga 2009. aastal. Maailmas kasvab 2050. aastal üle 60-aastaste inimeste osakaal 22 protsendile võrrelduna 11 protsendiga 2009. aastal.
Valitsused, aga ka ettevõtted on astunud samme tulevaste kulutuste vähendamiseks. Pensioniiga on suurendatud Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Suurbritannias.
«Olenemata sellest, kas ollakse sees või väljaspool eurotsooni või kusagil mujal, on pensioniea tõstmine on üks struktuurne reform, mida peavad tegema Euroopas kõik,» ütles Kirkegaard.
«Kui euroala parandab liiga aeglaselt avaliku ja erasektori puhvreid, võivad pensioniplaanid muutuda üle jõu käivateks,» ütles Šveitsis asuva konsultatsioonifirma Marsh & McLennan Co Kesk- ja Ida-Euroopa üksuse juht Fergal McGuinness. «Rahasummad, mida riigid kulutavad sotsiaalkindlustusele ja pensionitele, kasvavad,» kinnitas McGuiness ja lisas, et heldemate sotsiaalkindlustusega maadel on raske sellega toime tulla.
«Nad peavad arvestama nende kuludega, sest see hakkab avaldama mõju nende laenukoormise vähendamisele,» lisas ta.
Uuring hõlmas Austriat, Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Saksamaad, Hispaaniat, Soomet, Prantsusmaad, Kreekat, Ungarit, Itaaliat, Lätit, Leedut, Maltat, Hollandit, Poolat, Portugali, Rootsit, Slovakkiat ja Suurbritanniat.