Ratas hiiglaslikust eelarvemiinusest: teadlikku ülekulutamist polnud (16)
14. mai 2020, 12:32
/nginx/o/2020/05/13/13100231t1hc6ee.jpg)
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ütles valitsuse pressikonverentsil riigikontrolli ülevaadet kommenteerides, et 2018. aasta plaanitust üle 200 miljoni euro suurem eelarvepuudujääk ei tulenenud valitsuse teadlikust ülekulutamisest, vaid oodatust tagasihoidlikumast maksulaekumisest.
«Eesti riigi rahandus on kindlasti tugevatel alustel, seda tõdeb ka riigikontroll oma põhjalikus ülevaates. 2018. aasta eelarve planeeriti küll puudujäägis, kuid see oli muudetud eelarvestrateegiaga kooskõlas ja suunatud majanduskasvu stimuleerimisele,» ütles Ratas pressikonverentsil.
«2018. aastal ei esinenud valitsuse poolt teadlikku ülekulutamist, oodatust kiirema majanduskasvu taustal jäi maksutulude laekumine tagasihoidlikumaks eelkõige aktsiiside tõttu ja see mõjutas negatiivselt loomulikult struktuurset tasakaalu,» sõnas peaminister ja lisas, et eelnevatel aastatel on esinenud nii üle- kui ka alaprognoosimist, mis tähendab, et süsteemset viga pole kontrolli käigus tuvastatud.
Ratas kinnitas, et tema sai 2018. aasta eelarve kehvast seisust teada pärast 2019. aasta riigikogu valimisi, aprilli alguses. «Ma olen öelnud, et mina sain sellest teada rahandusministeeriumi ametkonna käest 2019 aprillikuu alguses ja ka täna hommikul vesteldes rahandusministeeriumi ametkonnaga olen oma sõnade juures,» ütles ta.
«See, et meil on struktuurse tasakaalu osas probleeme seoses 2018. aastaga, see info jõudis minuni 2019 aprilli alguses.»
Eelarve puudujääk oli viimasel kahel aastal plaanitust üle 200 miljoni euro suurem, seda hoolimata eelarvenõukogu korduvatest hoiatustest ja kiirest majanduskasvust – see juhtus ajal, kui maksutulu kasvas keskmiselt üheksa protsenti aastas, selgub riigikontrolli ülevaatest.
«Paljud märkasid valmistejärgsel ajal avalikus ruumis arvamusi, et tegemist oli valitsuse teadliku valimiste-eelse kulutamispoliitikaga, ning ka arvamusi, et valitsus oli juba valimiskampaania lõpufaasis teadlik 2018. aasta suuremast negatiivsest eelarvepositsioonist, kuid ei tahtnud enne valimistepäeva halbadest uudistest ja kärpeperspektiivist rääkida,» kirjutas riigikontrolör Janar Holm ülevaate sissejuhatuses.
«Neile kahtlustele andis hoogu teadmine, et nii eelneval aastal kui ka järgneval aastal on eelarvepositsiooni puudutav info avaldatud juba veebruarikuus. Riigikontroll ei saa neid kahtlusi kinnitada ega ümber lükata. Ülevaate koostamise käigus selgitas rahandusministeerium, et esialgsed numbrid selgusid küll tavapärasel ajal veebruaris ja neid jagati ka laiemas ringis, kuid suurte erinevuste tõttu võrreldes planeerituga soovis rahandusministeerium olukorda täpsustada ning hinnata, kas arvestuses on vigu,» märkis Holm.
Reformierakond nõuab aru
Reformierakonna riigikogu liikmed küsivad äsja ilmunud riigikontrolli auditi valguses peaminister Jüri Rataselt, miks tema valitsused on aastatel 2017 kuni 2019 kulutanud sadu miljoneid eurosid rohkem kui parlamendis vastu võetud riigieelarve lubaks.
«Riigikogus vastu võetud eelarve on küll plaan ja võib olla ebatäpne, aga valitsusel on kohustus seda järgida. Kui midagi läheb valesti, tuleb asju kohendada ning vajadusel pöörduda riigikogu poole. Riigikontrollil ja ka meil riigikogus on kujunenud veendumus, et Jüri Ratase kaks valitsust pole seda teinud,» sõnas saadikute nimel arupärimise üle andnud rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.
Arupärimises kirjutavad reformierakondlased, et riigikontrolli eile avaldatud «Ülevaade rahandusprognoosi ja -seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas» osutab, et aastatel 2017–2019 oli tegelik majanduskasv oluliselt suurem eelarve koostamise aluseks olnud prognoositud majanduskasvust.
See annaks põhjust eeldada kinnitatud eelarvest paremat tulemust nii tulude kui ka kulude poolel, on tegelikult eelarve puudujääk olnud prognoositust suurem.