Paljud investorid ei karda enam mõne pankroti pärast siin või seal, vaid euro enda lagunemise pärast: Citigroupi analüütikute hinnangul on sellise sündmuse tõenäosus 25 protsenti.
Esimesed märgid Saksamaa nakatumisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriisi hambad on hakanud purema ka AAA krediidireitinguga euroala riike nagu Prantsusmaad ja Austriat, ka Hollandi ja Soome riigivõlakirjade tootluste vahe Saksa omadega on veninud rekordiliselt laiaks.
Väga murettekitav on aga tõsiasi, et Saksamaa ise ilmutab samuti kergeid nakatumise märke.
Saksa riigivõlakirjade tootlustel on alati olnud kombeks liikuda pöördvõrdeliselt Itaalia omadega, vastupidises suunas. Sest Saksa väärtpabereid peetakse pelgupaigaks.
Evolution Securitiesi andmetel ei ole see aga viimasel ajal enam sugugi nii kindel.
Juunist augustini liikusid Saksa tootlused vastupidises suunas 86 protsenti päevadest. Alates septembri algusest on antud protsent aga langenud 69 protsendi peale.
«Võlakirjaturgudel muutuvad asjad alles siis, kui Saksamaa on tõeliselt nakatunud. Ning on väikesi märke, et see võib olla alanud,» ütles üks suur Prantsuse investor.
Seesama investor juhtis tähelepanu ka ebakõlale turgude toimimises: euro on ikka veel suhteliselt stabiilne, kuigi võlakirjaturud lausa röögivad surve all.
«Üks neist eksib. Ja me pakume, et mitte turud,» lisas ta.
Mõned investorid ja strateegid kardavad, et eurotsooni võlakirjaturud on lootusetult mokas. Citigroupi krediidistrateegi Matt Kingi hinnangul käis «krõks» juba tükk aega tagasi. Ta võrdleb olukorda lisatagatisega võlakohustuste (CDO) turuga aastal 2008, mil investorid neid mistahes hinnaga müüma tormasid.
Samas on tänane probleem mastaapsem. King selgitab, et riigivõlakirju, mille tootlused on Saksa omadest enam kui 150 baaspunkti suuremad, on turul 3 triljoni dollari väärtuses.
CDOsid oli tipphetkel vaid 2 triljoni dollari eest.
«See käib kõrgelt üle minu riskitaluvuse piiri,» ütleb King. «Kui asja selle nurga alt vaadata, on olukord sisuliselt väljunud kontrolli alt.»
Ühe Euroopa panga maakler ütles: «Me rääkisime ikka EKP [Euroopa Keskpanga] bazuukast, aga ma ei ole kindel, kas isegi EKP neist turgudest jagu saab. Isegi kui nad hulgi võlakirju ostma kukuvad, pole sugugi kindel, et see ühtegi tõstist investorit Itaaliat või Hispaaniat ostma julgustaks. Need turud on rikkis ja remontida on ilmselt juba hilja.»
Ohus ei ole aga vaid valitsused. Analüütikute arvates saab hoobi terve Euroopa majandus, kuna järjekordse krediidikrahhi tõenäosus tõuseb iga päevaga.
«Valitsused pääsevad esialgu isegi kergemini. Palju rutem ja rängemini saavad pihta pangad, ettevõtted ja isegi üksikisikud, kuna kapitali hind tõuseb tunduvalt,» ütles üks analüütik.
Nagu näha, on eurokriisis mängus üha suuremad ja suuremad panused.
Poliitikute jaoks muudab olukorra ohtlikuks aga tõsiasi, et investorid on euroala põhimõtteliselt maha kandnud. King ütleb: «Kui usaldus on läinud, siis on ta läinud - jäädavalt.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.