Süvenev majandus- ja finantskriis on paisanud langusse Hispaania rahvaarvu. Riigist lahkub sadu tuhandeid ladina-ameeriklastest migrante, kes ei suuda leida tööd.
Inimesed lahkuvad Hispaaniast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast aastakümne pikkust tugevat sisserännet ja kiiret rahvastikukasvu valitseb Hispaanias nüüd vastupidine trend. Riikliku statistikaameti (INE) andmetel kahanes rahvaarv tänavu esimese poolaastaga ligi 28 000 inimese võrra 46,12 miljoni peale.
«Praeguste trendide jätkudes kaotab Hispaania järgmise 10 aastaga üle poole miljoni inimese. Ja seda pärast intensiivse kasvu perioodi,» seisab INE raportis.
Pööre on märkimisväärne, kuna Hispaania oli tänu oma kiirele majanduskasvule Euroopa Liidu peamine immigrantide – nii seaduslike kui ebaseaduslike – tõmbekeskus. Paljud neist leidsid tööd pikka buumi nautinud ehitussektoris. Buum sai läbi neli aastat tagasi.
INE andmetele leiab kerge vaevaga kinnitust ka Parla tänavatelt, mis on üks Madridi vaesemeid lõunapoolseid eeslinnu.
Nigeeria immigrant Jeremiah Ekenobaye, kes töötas Hispaanias bussijuhina ja ostis Parlasse pangalaenuga korteri, kaotades pärast seda aga töökoha, ütles hiljuti Financial Timesile: «Ma plaanin ikkagi Hispaaniast lahkuda. Võib-olla Hollandisse või Suurbritanniasse. Aga raske on liikuma saada.»
Aastail 2002-2008 kasvas Hispaania elanikkond ligikaudu 700 000 inimese võrra aastas, seda nii sündimuse kui sisserände tõttu. Tänavu on loomulik kasv ligi 100 000, kuid emigratsioon on veelgi suurem ja rahvaarv langeb.
Kohalike kommentaatorite sõnutsi on oskusteta migrantide lahkumine loomulik olukorras, kus töötusmäär on 21 protsenti. Nad loodavad, et lahkumislaine toob leevendust ka tööturule, kuigi välja rändavad peamiselt ecuadorlased, argentiinlased ja teised ladina-ameeriklased, kel on kodumaal paremaid väljavaateid – aafriklased aga jäävad.
On neidki, kes kardavad, et tööpuuduse tõttu asutavad end minekule ka haritud ja kvalifitseeritud hispaanlased, kes võivad välismaale jäädagi ega toeta siis enam otseselt Hispaania majandust.
«See on frustratsioon ja ootuste purunemine,» ütleb A Coruña ülikooli sotsioloogiaprofessor Antonio Izquierdo. «Paljud neist on headest peredest. Seega näljas nad ei ole, aga nad ei saa ju istuda kuni 35-aastaseks saamiseni niisama, tegevusetult... On halb, kui kaotsi lähevad noorus ja haridusalased saavutused. Halb ühiskonnale, halb majandusele.»
Haritud ja oskustega noorte lahkumise arvu statistika ei näita, kuid räägitakse, et tööpuuduse süvenedes on neid kolinud Suurbritanniasse, Saksamaale ja Ladina-Ameerikasse.
«Üldiselt on Ameerika ja Euroopa turgudel nõudlus inimeste järele, kel on tugevad teadmised meditsiinis, reaalainetes ja tehnikavaldkonnas,» ütleb professor Izquierdo.
Väljaränne on puudutanud professorit ka otseselt. Ühele tema doktoriõppe rühma liikmele on pakutud tööd Oxfordis ja sinna kavatseb see neiu ka jääda.
Copyright The Financial Times Limited 2011.