Osa Arengufondist võib muutuda investeerimisfondiks
16. september 2011, 17:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufond esitas neljapäeval riigikogu majanduskomisjonile ülevaate oma tegevusest möödunud majandusaastal ning majanduskomisjon otsustas algatada Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu allutab riskikapitali valitsemisega seotud Arengufondi tegevuse investeerimisfondide seaduse nõuetele ja võimaldab riigil omandada Arengufondi poolt asutatud riskikapitalifondi osakuid.
Juhatuse esimees Ott Pärna ütles BNS-ile, et Arengufond on täna täismahus ära investeerinud esimese fondi finantsvahendid 15 ettevõttesse kokku 6,6 miljoni euro eest, millele lisanduvad erasektori kaasinvesteeringud. «Selleks, et alustada teise fondi investeerimist ja see oleks käsitletav riigi kui finantseerija jaoks investeerimistehinguna ning mitte kuluna, teeme seda 100-protsendiliselt Arengufondi tütarühingu kaudu,» seletas Pärna. «Tütarühing moodustab vastavalt Investeerimisfondide seadusele (IFS) lepingulise fondi, mille fondiosakuid riik saab märkida.»
Pärna mainis, et Eestis tuleks pöörata rohkem tähelepanu kiiresti arenevatele Aasia turgudele ning otsida uusi kasvuvõimalusi rohemajandusest ja IT valdkonnast. «Arvestades, et tervishoiust on saamas maailma IT tööstuse suurimaid tuluallikaid, tuleks otsida kasvuvõimalusi e-tervise süsteemist,» sõnas Pärna. «Samuti tuleks luua terviklik talendipoliitika, et võimaldada Eestisse tuua häid spetsialiste kolmandatest riikidest.»
Ta lisas, et globaalsest talendirallist ja Eesti spetsialistide nappusest tulenevalt on Arengufond käima lükkamas talendiseiret. «Seire üheks ambitsiooniks on väga erinevate ülesannete ja huvidega asutused, ettevõtted, ühiskondlikud organisatsioonid, haridusasutused ümber laua kokku tuua mõtestamaks ühiselt selgeks Eesti eesmärgid ja sammud selles valdkonnas,» sõnas Pärna. «Talendiseire teeb riigi otsustajatele taustatööd, et tulevikus Eestile eri valdkondade ülene ja ettevõtlussektoriga koostöös terviklik talendipoliitika kokku panna.»
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul on oluline, et Arengufondi poolt läbiviidud seired ja uuringud viiksid reaalsete tulemusteni kas otseste investeeringute või ettevõtjatele osutatud abi näol.
Pärna hinnangul võiks Arengufondist kujuneda riigi innovatsioonilabor, kuivõrd fondil on tekkinud tegevuse jooksul unikaalne kogemus. «Selle põhjal võiks ellu kutsuda strateegilise arengu fondi, mis võiks juhtida portfelli vähemstrateegilistest riigiettevõtetest,» sõnas Pärn. «Samuti võiks kokku panna arendus- ja investeerimissündikaate Eesti arengu mõttes oluliste lahenduste leidmiseks.»
Pärna märkis, et Arengufond on täna ainus aktiivselt Eesti start-up-ettevõtetesse investeeriv kohalik riskikapitalifond. «Investeerime peamiselt koos kohalike äriinglite ning nende sündikaatidega ja seeläbi jagame riski ning arendame Eesti riskikapitaliturgu,» sõnas Pärna. «Loodame, et meiega koos investeerivatest äriinglite gruppidest tekivad tulevikus professionaalsed riskikapitalifirmad, kes ka omal käel tehnoloogiaettevõtetesse investeerima hakkavad.»