Kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul kasvas juunis 19,6 protsenti ning esimese kuue kuu jooksul 13 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning moodustas kokku 7,1 miljonit tonni. Kõige enam veeti Eesti Raudtee taristul väetisi, mineraalseid kütuseid ning põlevkivi.
Transiitveod moodustasid esimese kuue kuu jooksul Eesti Raudteel liikunud vedudest kaks kolmandikku ehk 4,8 miljonit tonni, mis on 24 protsenti kõrgem tulemus kui 2017. aastal samal perioodil.
«Veomahtude kiirenev kasvutempo teeb rõõmu. Esimese poolaasta möödudes võime julgelt prognoosida aasta veomahuks meie taristul ca 14 miljonit tonni. Seda juhul, kui kohalik kaubavedu, mis esimesel poolaastal oli 8 protsenti miinuses, suudab tänu uutele aheraine ja puiduveo projektide käivitumisele teisel poolaastal oma veomahtude mahajäämuse kompenseerida. Lisaks tulevad augustis meie taristule kaks ida-lääne suunalist Hiina konteinerrongi, mis suurendavad poolaasta konteinervedude ca 50-protsendilist kasvu veelgi,“ kommenteeris veomahtude kasvu Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.
«Mul on veel ülimalt hea meel tõdeda, et pärast üheksa kuud kestnud hankevaidlust saame asuda oma liiklusjuhtimise süsteeme moderniseerima. Tänu kaasaegsetele juhtimissüsteemidele ei juhtu enam seda, et ühe juhtimiskeskuse kahjustada saamise tõttu on halvatud raudteeliiklus üle terve riigi – nii nagu seda oli Tartu juhtimiskeskuse põlengu puhul,» sõnas Laidvee.
Reisijate arv Eesti Raudtee taristul näitas samuti jätkuvat kasvutrendi. Kohalikus ühenduses sõitis rongidega 3,86 miljonit inimest, mis on 7,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta esimese kuue kuu jooksul. Rahvusvahelise reisirongi kasutajate arv kasvas kuue kuu jooksul ligikaudu 7 protsenti.