Eesti kaupade eksport vähenes märtsis
10. mai 2018, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade eksport vähenes märtsis võrreldes mullusega kolm protsenti ja import suurenes neli protsenti. Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes eksport võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kuus protsenti ja import kaks protsenti.
2018. aasta märtsis eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 228 miljonit eurot (2017. aasta märtsis 142 miljonit eurot), teatas statistikaamet.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (12 protsenti) ja Läti (9 protsenti).
Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid (töötlemata puit, okaspuidust uksed ja aknad), Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu (õlu, siider) ning transpordivahendeid (sõiduautod).
Eksport kahanes enim Hollandisse (26 miljonit eurot) ja Rootsi (22 miljonit eurot). Hollandisse vähenes mineraalsete toodete ja Rootsi elektriseadmete väljavedu.
Enim suurenes eksport Austraaliasse ja Singapuri (vastavalt 18 miljonit eurot, 16 miljonit eurot), kuhu veeti peamiselt mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem elektriseadmeid (17 protsenti kogu kaupade ekspordist), puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid (mõlemaid 12 protsenti).
Enim vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (22 miljonit eurot), elektriseadmete ning metalli ja metalltoodete (mõlemad 11 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal suurenes mehaaniliste masinate (19 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (12 miljonit eurot) eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta märtsis 70 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 7 protsenti ehk 65 miljonit eurot ja reeksport suurenes 8 protsenti ehk 26 miljonit eurot. Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo vähenemine.
Märtsis imporditi kõige enam kaupu Saksamaalt ja Soomest (mõlema osatähtsus 12 protsenti Eesti koguimpordist) ja Rootsist (11 protsenti). Saksamaalt imporditi kõige rohkem transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Soomest elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.
Kõige rohkem suurenes import Valgevenest (39 miljonit eurot ehk ligi 11 korda), Leedust (27 miljonit eurot) ja Rootsist (23 miljonit eurot). Valgevenest ja Leedust imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid) ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim Hollandist (23 miljonit eurot), Hiinast (19 miljonit eurot) ja Soomest (16 miljonit eurot).
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning mehaanilisi masinaid (12 protsenti). Enim suurenes mineraalsete toodete (73 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (14 miljonit eurot) sissevedu. Märtsis vähenes enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (12 miljonit eurot) import.
Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks langes 2018. aasta märtsis võrreldes 2017. aasta sama kuuga kaks protsenti ja impordi mahuindeks viis protsenti.
Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 541 miljonit eurot (2016. aasta I kvartalis 652 miljonit eurot).
2018. aasta I kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (100 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (48 miljonit eurot) ning transpordivahendite (26 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Singapuri, Soome, Kanadasse ja Saksamaale. Samal ajal on eksport enim vähenenud Rootsi.
I kvartali impordi suurenemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (109 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (73 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (55 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas I kvartalis import võrreldes 2017. aasta I kvartaliga enim Valgevenest, Rootsist ja Lätist. Import vähenes enim Soomest.