Töötaja haridus on tööandjatele kolmandajärguline
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
3. mai 2011, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/05/03/571182t1h62e3.jpg)
Tööle kandideerija haridustase ning see, mis kooli ta on lõpetanud, ei ole tööandjatele kõige olulisem, näitavad Tartu Ülikooli küsitlused.
Tartu Ülikool on küsitlenud tööandjaid, saamaks teada, mida nad hindavad tööintervjuul. «Haridustase ja kool on kolmanda-neljanda-järguline, esimene ja teine on varasem töökogemus ning isikuomadused,» rääkis Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets tänasel majandusseminaril. Eamets avaldas lootust, et haridus hakkab tööandjate jaoks suuremat rolli mängima.
Samuti Tartu Ülikooli majandusseminaril osalenud tööandjate keskliidu volikogu esimees, mööblitootja AS Standard juhatuse liige Enn Veskimägi aga väitis vastu, et haridus on tööandjatele juba pragu oluline. Kui majanduskriisi ajal oli vaja inimesi koondada, siis vaatas Standard ikkagi oskuste järgi, keda tööle jätta, rääkis ta. «Individuaalset iseloomu ei saanud neis tingimustes arvestada,» lausus Veskimägi.
«Arvan, et diplom on oluline ja üha tähtsustub,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. «Kas ka sellesse süvenetakse ning vaadatakse, kas on kutse omistatud, see on teine asi.»
Elektroonikatööstuse Enics Eesti juht Kalle Kuusik arvas, et diplom on mingil määral oluline, aga üha olulisemad on ka muud tegurid nagu töökogemus, koostöövalmidus ja õppimisvõime. «Ettevõtjana ootan töötajatelt, et nad on valmis õppima pidevalt,» selgitas ta. «Põhi-, kutse-, kõrgharidus vms on vaid baas, millelt edasi areneda.»