Seakasvataja: 4200 siga tapnud katkujuhtumi taga võis olla inimene

Ühistu Eesti Lihatööstuse nõukogu esimees Urmas Laht. Foto: Aarne Mäe/Virumaa Teataja

Katkujuhtumi, mille tagajärjel jättis elu 4200 kärssnina, võis tallu tuua kas inimene või näriline, rääkis Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Laht rääkis, et talle jõudis esialgne info nagu oleks tegu sööda kaudu levinud nakkusega, ent see tundub talle väga vähetõenäoline. Maaülikooli teadlased on tema sõnul hinnanud, et katkuviirus hävib viljas 90 päevaga, kuid praegu kasutatakse söödaks eelmise aasta saaki. «Kui veterinaarid on kohal käinud ja hinnanud, et kõik vastab bioohutusnõuetele, siis saab tegemist olla ainult inimliku eksimuse, ükskõiksuse või millegi taolisega,» ütles Laht, kes siiski ei välistanud teine võimalusena ka katkuga nakatunud närilisi.

Inimfaktori puhul oleks tõenäoliselt tegu kahe võimalusega – kas õnnetusega või bioohutusnõuete eiramisega. «Ma ei usu, et seda kindlasti ettevõtja teinud on,» rääkis seakasvataja. Üks võimalusi on näiteks kasvõi see, et mõne töötaja sõber on seotud metsamajandusega ning jätnud oma rõivad suhteliselt lähedale talitaja riietega.

Laht rääkis, et tõusigade aretusühistu on sel aastal palju tähelepanu pööranud bioohutusnõuete täitmisele. Nad soovitasid kokku kutsuda erikomisjoni, kuhu kuuluks nii maaeluministeeriumi, VTA kui seaksvatajate esindajad. «Küll reageeriti sellele nii, et veterinaaridele anti uus korraldus kontrollida farme,» rääkis laht, kelle osaühingu Markilo mõlemas farmis käinud kontrolli kirjeldas seakasvataja kui väga põhjalikke. Ta ei osanud öelda, kas veterinaarid käisid ka Kallukse seafarmis.

«Teine võimalus, mis on hästi suur oht, on igasugused närilised,» rääkis Laht, kelle sõnul on küll tavaline, et nood hakkavad taludesse tungima sügisel. Kuigi ilm on veel soe, tahavad närilised siiski süüa saada ning seda sigalast üldiselt ka saab.

Närilised võivad aga kanda endaga katkuviirust. Laht rääkis, et tema mälu järgi on sel aastal metsast leitud 900 katkujuhtu. Nende vähendamiseks on tema sõnul vaja hakata küttima emiseid, mille järel väheneb lõppkokkuvõttes metssigade koguarvukus.