/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/01/19/13583964t1hd033.jpg)
Selle aasta jooksul on kriminaalidel õnnestunud Eesti inimestelt välja petta juba üle 3,4 miljoni euro.
Eriti aktiivselt tegeletakse pangakelmustega – eelmise aastaga võrreldes on juhtumite arv tõusnud 80 protsenti ja kelmidele kaotatud summa on üle kahe korra suurem – ligi 1,6 miljonit. Üks investeerimisekelmuse ohver kaotas kokku ligi 220 000 eurot.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko sõnas, et Eesti elanikud on endiselt kelmide suure surve all ja seega on selle kohta info jagamine ja inimeste hoiatamine vägagi oluline. «Eriti haavatavad on vanemad inimesed ja vene keelt rääkiv elanikkond, sest suur osa petukõnedest tehakse just vene keeles. Kindlasti tasub enda vanemate või vanavanematega sellest teemast rääkida,» selgitas Tkatšenko.
Mai alguses postitas politsei- ja piirivalveamet oma Facebooki lehel järjest erinevaid neile teatatud finantskelmuste juhtumeid, et probleemile rohkem tähelepanu tuua. Sealt leiab mitmeid näited, milliseid trikke petturid kasutavad. Näiteks toodi seal välja ka juhtum, kus üks 46-aastane naine kaotas kriminaalidele lausa 220 000 eurot. «Antud juhtum näitab selgelt, et petturite küüsi ei satu üksnes vanurid,» märkis Tkatšenko.
Juhtumi kirjelduse järgi tutvus Viimsis elav 46-aastane naine Facebookis petturiga, kes pärast kolme kuud suhtlemist viis jutu börsil raha teenimisele. Pettur soovitas maaklerit, kes oleks naist nõus juhendama investeerimisel. Seejärel tehti konto kauplemisplatvormile cgl-limited.net ja esimene sissemakse. Petturite õhutamisel võttis naine laene nii tuttavatelt kui ka sugulastel ja tegi platvormile ülekandeid. Naine enam platvormilt raha välja võtta ei saa ning temalt nõutakse veelgi täiendavaid makseid. Pettusega tekitatud kahju on 220 000 eurot.
Tkatšenko lausus, et kindlasti tasub meeles pidada ja ka vanematele lähedastele edasi öelda, et pangatöötajad ega üksi muu ametnik ei küsi mitte kunagi pangakonto PIN-koode ega palu neid endale saata. Samuti on kindlasti tegemist pettusega, kui raha soovitakse kätte saada sulas näiteks kulleri vahendusel. «Alati võib kahtlaste tehingute kohta üle küsida ka otse oma pangast. Pank ei pahanda ettevaatlikkuse peale, kui neilt küsida, kas tõesti nemad talle helistasid,» ütles Tkatšenko.
Üha rohkem tuleb ette ka mitmeastmelisi pettused, kus kõigepealt helistab väidetav mobiilsideoperaator ja veenab, et teenuslepingut on vaja uuendada ning kannatanu peab selle kinnitama enda PIN-koodidega. Teinekord võivad kelmid väita kannatanule, et Omniva kontorisse on saabunud pakk või tähitud kiri ning tuleb ütelda isikukood. Muuhulgas toimub petukõnesid, kus helistatakse ettekäändel, et isiku elektriarvesti tuleb vahetada ning vajalike toimingute tegemiseks palutakse kannatanul sisestada PIN-koode. Pärast kannatanuga esmase kontakti loomist ning isikuandmete kättesaamist või PIN-koodide sisestusi helistatakse väidetavalt pangast ning öeldakse, et isiku kontol toimuvad kahtlased tehingud või isiku nimel soovitakse laenu vormistada ning turvalisuse mõttes tuleks kannatanu raha ohutule kontole edasi kanda. Teinekord palutakse kannatanu pangakaardid või kontol olev raha sularahas anda üle kullerile, kes toimetab need turvalisse kohta.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel peteti erinevate finantskelmuste liikidega eelmise aasta jooksul Eesti inimestelt välja 8,8 miljonit eurot.