USA valitsus tegi nädalavahetusel ettepaneku võtta riigi kanda 700 miljardi dollari eest halbu kinnisvarainvesteeringuid, et pangad rämpsust puhastada ja finantssüsteem jälle toimima saada.
700 miljardit dollarit Wall Streeti päästmisele
:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
22. september 2008, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on tavatu riikliku sekkumisega finantsturgudele, millist pole nähtud läinud sajandi suurest depressioonist saadik ning mida ajaleht Financial Times nimetas juba president Ronald Reaganist alanud dereguleerimis-epohhi lõpuks, kirjutab
.
«Meil tuleb otsustavalt tegutseda, minna finantssüsteemi probleemide juurteni välja ning need põhjalikult ja kompleksselt lahendada,» ütles Ühendriikide rahandusminister Henry Paulson.
«USA valitsus peab käivitama programmi ebalikviidsete varade kõrvaldamiseks, mis rõhuvad finantsasutusi ning ohustavad meie majandust,» ütles Paulson.
Nagu näitas läinud nädalal maailma börse tabanud paanika, ei suuda ükshaaval raskustesse sattunud firmade väljaaitamine (kodulaenupakkujad Fannie Mae ja Freddie Mac ning kindlustuskorporatsioon AIG) turge rahustada, kriis vajab süsteemset lahendust.
«Ma usun, et see julge sekkumine läheb Ameerika peredele palju vähem maksma kui alternatiiv - finantsasutuste pankrottide jätkumine ning hangunud laenuturud, mis ei suuda rahastada majanduse kasvu,» ütles Paulson.
USA valitsus tahab luua eraldi riikliku üksuse, mis oleks valmis ostma finantsasutustelt kokku eluasemelaene, hüpoteektagatisega väärtpabereid ning muid kinnisvaraga seotud varasid, millele praegu turul teist ostjat ei ole.
See omakorda ongi turge halvava usalduskriisi üks peamisi põhjuseid.
Kokku oleks valitsus valmis eraldama 700 miljardit dollarit. Võrdluseks: see on suurem kui USA kaitseministeeriumi tuleva aasta eelarve (515 miljardit dollarit).
Lisaks soovitakse USA riigivõla lubatud ülempiiri kergitada 10,615 triljonilt dollarilt 11,315 triljonile dollarile. Rahandusministeerium taotleb piiramatuid volitusi fondihaldurite ja lepingupartnerite valikul ning kaitset kohtuvaidluste eest, et protsessi mitte takerdada.
Opositsioonis olevate demokraatide kontrolli all USA Kongress on valmis vajalikud seadused algaval nädalal kiirmenetluse korras vastu võtma, ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi.
«Ta küsib endale tohutut võimutäiust,» kommenteeris Paulsoni plaani Bloombergi uudisteagentuurile New Yorgi ülikooli ökonomist Nouriel Roubini.