Sotsiaaldemokraatidel läheb Tšehhi kohalikel ja ülemkoja valimistel üha paremini, valijad on asunud paremtsentristlikku valitsuskoalitsiooni kokkuhoiuprogrammi eest karistama.
Kärped kallutavad Tšehhi valijaid vasakule
Enne eeloleval nädalavahetusel toimuvat teist hääletusvooru juhivad sotsiaaldemokraadid 22 ülemkoja kohaga 27 võimalikust.
Kui opositsioon senati üle võtab, läheb valitsusel ilmselt raskeks eelarvepuudujäägi vähendamiseks plaanitud karmide kokkuhoiumeetmete läbisurumisega. Peaminister Petr Necas naudib praegu 200-liikmelises alamkojas turvalist 118-kohalist enamust.
Necas ütles pärast tulemuste selgumist, et valimised ei kõiguta juunis võimule tulnud kolme partei koalitsiooni, kuid hoiatas, et opositsiooniline senat kujutaks endast riigi jaoks ohtu.
Tänavu peaks Tšehhi eelarvepuudujäägiks kujunema 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning tulevaks aastaks tahab valitsus selle 4,6 protsendi peale suruda. 3 protsendi piiridesse tahetakse jõuda aastaks 2013.
Valitsus üritab piirata sotsiaal- ja töötustoetusi, peatada infrastruktuuriprojekte ning kärpida avaliku sektori palkasid 10 protsendi võrra. See omakorda on põhjustanud Praha tänavatel suuri meeleavaldusi.
Läti valijad neelasid hiljuti küll alla veelgi radikaalsemad kärped, kuid tšehhidel ei taha valitsejate poolt pakutud mõru ravim kuidagi kurgust alla minna.
Kuigi puudujääk on murettekitavalt kõrge, piirdub riigivõlg vaid 37 protsendiga SKTst, mis on ELis üks madalamaid. Tšehhi riigivõlakirjad on aga Kesk-Euroopa omadest kõige enam hinnas, minnes kaubaks vaid veidi kõrgema intressiga kui Saksa võlg.
Kõige suuremaks hoobiks Necasi kodanikudemokraatidele (ODS) oli see, et neil libises käest Praha linn. Pealinnas läks võim uuele konservatiivsele Top 09 parteile, mis samuti valitsuskoalitsiooni kuulub.
Pealinna juhiks tõuseb Top 09 esinumber, endine keskpanga president Zdenek Tuma. Praha on olnud ODSi kants alates kommunismi langemisest.
Kokku said sotsdemokraadid kohalikel valimistel 19,7 protsenti häältest. ODSi saagiks jäi 18,8 protsenti, mis on järsk kukkumine pärast nelja aasta tagust 36,2 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2010.