Riine Tiigi: Konverentsiturism Eestisse kogub hoogsalt tuure üles

Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Riine Tiigi usub, et konverentsimaana on Eesti paljude jaoks uueks ja põnevaks sihtpunktiks, mistõttu on meie võimalused suhteliselt head – kui vaid lennuühendused ja Eesti üldine turundus kaasa areneks. Foto: Toomas Huik

Kuigi praegu takistavad konverentsiturismi arengut Eestis eelkõige viletsad otselennuühendused Euroopa suurlinnadega, võib Eesti panna lauale uudsuse trumbi, räägib intervjuus Postimehele Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Riine Tiigi.

Kuidas on Eesti tuntus konverentsiturismi sihtpunktina viimastel aastatel arenenud?

Eesti populaarsus rahvusvaheliste konverentside sihtkohana on järjest kasvanud. Näiteks 2006. aastal oli Eesti rahvusvahelise katusorganisatsiooni ICCA koostatud konverentsiriikide edetabelis 56. kohal ning Tallinn linnana 118. kohal.

2009. aasta tulemuste järgi on Eesti samas tabelis kerkinud 40. kohale ja Tallinn 44. kohale. Tallinn edestas juba näiteks New Yorki, Dubaid, Glasgow’d ja Göteborgi – kes kõik teevad väga suurelt turundust, et just neile tuleks palju konverentse ja ärituriste.

Ka Tartu on tublisti kerkinud, jõudes 171. kohale. Kui tahame end naabritega võrrelda, siis Leedu on 46. kohal, Läti 62. kohal, Rootsi 14. kohal ja Soome 22. kohal.
Arengule on kindlasti kaasa aidanud Eesti Konverentsibüroo loomine riigi, omavalitsuste ning ettevõtjate ühispingutusena 2008. aastal, kuna Eestile kui konverentsisihtkohale tähelepanu tõmbamiseks on käivitatud ühiseid turundustegevusi.

Kas Eesti on lemmikpaigaks või valikuks mingisugustele kindla valdkonna konverentsidele?

Traditsiooniliselt toimub maailmas kõige rohkem meditsiini-, tehnoloogia- ja teadusvaldkonna konverentse ning see seaduspära peab paika ka Eesti puhul.

Kui vaatame Eestis sellel ja lähiaastatel toimuvaid konverentse, torkab silma, et meil on juba toimunud ja toimumas väga mitmeid kõrgetasemelisi juurakonverentse ning 2012. aastaks on Tallinn isegi Euroopa õiguse pealinnaks tituleeritud, kuna siin toimub suur Euroopa õiguse kongress.

Viimastel aastatel on toimunud ka mitmeid küberkaitse-teemalisi konverentse, seda võib pidada Eesti omapäraks.

Millised on praegused olulised seosed ja mõjutegurid konverentsiturismile, vaadates meie transpordi infrastruktuuri arengut, Eesti mainet kui tervikut ja sedagi, mida teised riigid meie lähedal ja ümber välja pakuvad?

Konverentsiturismi arengut mõjutavatest teguritest peetakse kõige olulisemateks transpordiühendusi, heatasemeliste hotellide ja konverentsiruumide olemasolu ning turvalist ja stabiilset ühiskonda.

Loomulikult tulevad kasuks ka korras teed, puhas linnakeskkond, korralik linnatransport ja hea hinna-kvaliteedi suhe. Aga soodne hind ei ole kindlasti peamine – näiteks troonib juba aastaid konverentsilinnade edetabelit Viin, mida ei saa just odavaks linnaks pidada.
Eesti on konkurentsis võrdväärne teiste riikidega heade hotellide, hinnataseme ning IT-lahenduste osas. Suurimaks otseseks puuduseks on lennuühendused.

Naaberriikidest ja -linnadest on konverentsiturism enim arenenud Stockholmis ja Helsingis, nende mõlema põhisõnum on «turvaline ühiskond». Meie lähtume oma turundussõnumites eelkõige kontseptsioonist «uus ja huvitav, positiivselt üllatav».

Kuna paljud konverentsid on maailmas regulaarselt toimunud juba aastakümneid ja tavaliselt üks konverents ei pöördu samasse toimumiskohta tagasi 15-20 aastat, on Eestil seega hea võimalus olla paljude konverentside jaoks selleks «uueks, põnevaks» sihtkohaks.

Mis on praegu konverentsiturismi kõige suuremaks miinuseks Eestis?

Konverentsiturismi arengut takistavad Eestis eelkõige viletsad otselennuühendused Euroopa suurlinnadega.

Kuigi öeldakse, et Tallinna lennujaamast saab otse lennata rohkem kui 30 sihtkohta, siis tegelikult puuduvad just igapäevased regulaarsed lennuühendused. Kahjuks ei planeeri kliendid oma konverentse selle järgi, et lennud Pariisi ja Londonisse toimuvad näiteks neljapäeval ja pühapäeval, Brüsselisse esmaspäeval-kolmapäeval-reedel või Rooma üks kord nädalas teisipäeviti.

Samuti on takistavaks asjaoluks suure ja multifunktsionaalse konverentsikeskuse puudumine. Üks korralik konverents ei tähenda ainult suures saalis istumist, vaid töögrupid toimuvad erinevates sektsioonides (ehk vaja on palju kõrvalruume) ning tihti kaasneb konverentsidega ka näitus
uute seadmete või toodete eksponeerimiseks – vaja on piisavalt funktsionaalset näitusepinda sealsamas konverentsikeskuses.

Rahvusvahelisel konverentsiturul valitseb väga tihe konkurents, kuna konverentsituristi kulutused reisi kohta on kordades suuremad kui puhketuristi poolt riiki jäetav raha.

Konverentsikorraldajad lähevad aga sinna, kus on konverentsi lihtsam korraldada – kuhu on head transpordiühendused paljudest sihtkohtadest, kus saaks võimalikult vähese vaevaga konverentsi pidada, kus neile pakutakse ka linna- või riigipoolset rahalist toetust.

Konverentsid ja kodupublik... mida selle kohta öelda või järeldada võib?

Usun, et igast rahvusvahelisest konverentsist on Eestile kasu, sest konverentside laiem eesmärk on ju teadmiste ja info vahetamine, suhtlemine, uute ideede leidmine.

Loomulikult toob Eestis korraldatud konverents kaasa selle, et eestlaste osalemine konverentsil on odavam ja osalemisvõimalus on rohkematel asjast huvitunutel.
Lisaks annab koduõuel peetud konverents Eesti teadlastele hea võimaluse tutvustada oma koolkonna ideid ja saavutusi kolleegidele üle maailma.

Aga kohalikud konverentsid, siinsamas ja pigem kodupublikule suunatuna – kuidas nendega lood on?

Eesti Konverentsibüroo nendega ei tegele, aga kõrvaltvaataja pilguga võin öelda, et need konverentsid on palju rohkem mõjutatud majanduslikust olukorrast. Kui majanduses läheb hästi, toimub palju riigisiseseid konverentse, kui läheb halvasti, siis on konverentsil osalemise kulu üks esimesi, mille firmajuht eelarvest maha tõmbab.

Seetõttu on praegu Eesti-siseseid konverentse palju vähemaks jäänud ja mitmed tegijad turult kadunud.

Mida te rõhutaksite neile hotellidele, transpordifirmadele, teenindusasutustele, kes konverentsiturismi ja turismiga laiemalt üldse seotud on – mida ja kuidas nemad saavad ära teha selleks, et Eesti tuntus paraneks?

Rahvusvaheliste konverentsidega seotud ettevõtjad ongi koondunud meie katusorganisatsiooni alla, peaeesmärgiga ühiselt Eestit kui konverentsisihtkohta välisturgudel tutvustada.
Õnneks ollakse jõutud tõdemuseni, et mõttekam on rahad kokku panna ning Eestit ühiselt tutvustada, kuna välisturundus on tõepoolest kallis.

Meie jõuame oma sõnumitega konverentsikorraldajateni. Aga tihti saab takistuseks see, et Eestil kui riigil tervikuna puudub Euroopa inimeste seas tuntus ja seetõttu ei osata meist midagi arvata ega ka siia konverentsile tulla.

Sageli otsustavad konverentsi järgmise sihtkoha üle organisatsiooni kuuluvad liikmed – neile pakutakse välja erinevaid sihtkohti, kõik teevad presentatsiooni ja siis toimub hääletamine. Mis te arvate, kui valida on Eesti ja Brasiilia vahel, kelle poolt hääletatakse?

Riigi maine kujundamine on aga kulukas ja keeruline ning ettevõtjatel selleks raha ei piisa, siin peab olema kaasatud ka riik. Näiteks Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna tiitliga oleks Eestil väga suured võimalused vähemalt Euroopas pildile tõusta, kuid kahjuks tundub mulle viimasel ajal, et välisturundusele ei pöörata selle projekti puhul väga palju rõhku – peamine turundusüritus toimub MATKA-messi raames Soomes, kus kõik niikuinii juba Tallinna linna teavad…

Näiteks Euroopa 2008. aasta kultuuripealinn Liverpool saavutas selle, et rahvusvaheliste konverentside arv Liverpoolis tõusis ka järgnevatel aastatel 20%.

Teisest küljest on kõik Eesti inimesed oma riigi sõnumi kandjad. Seega saavad Eesti tuntusele ning siin toimuvate konverentside arvu suurendamisele aidata kaasa kõik aktiivsed Eesti inimesed, kes on mõne välisassotsiatsiooni või -ühenduse liikmed.

Miks mitte kutsuda järgmisel konverentsil oma kolleege Eestisse konverentsi pidama, et tutvustada nii oma saavutusi, teadusasutust kui Eestit tervikuna?

Aga siiski, mida meie riigi tavakodanik siia meelitatud konverentsidest võidab?

Kõige lihtsamalt väljendudes – iga Eestisse konverentsile tulnu teeb Eestis kulutusi (hotellile, transpordile, toitlustusele, vaba ajaga seotud tegevustele) ehk toob raha Eestisse, jõudes nii ringiga tagasi tavakodanikuni riigi pakutavate teenuste ja toetuste näol.
Värske rahvusvaheline statistika ütleb, et konverentsil osaleja kulutab konverentsi kohta 2360 dollarit ehk veidi üle 28 500 krooni.

Samuti aitavad konverentsid kaasa kohalikule tööhõivele, sest konverentsidega on alati seotud väga mitmed ettevõtted – professionaalsest konverentsikorraldusfirmast lilleseadjate, taksojuhtide ning tehnikuteni.