Tööandjal on õigustatud huvi töötaja andmete saamiseks, kui neid on vaja lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Delikaatseid isikuandmeid on tööandjal õigus küsida erijuhtudel, selgitas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Ulrika Eesmaa inimeste arendamise tehnoloogia aastakonverentsil HRConf.
Tööandja kogub ja töötleb isikuandmeid juba siis, kui inimest tööle võtab. Inimesel on alati õigus teada, millised andmed ja miks tema kohta kogutud on ja nende andmetega tutvuda. Enda jagatud andmeid on tal ka õigus tagasi võtta.
Isikuandmed on kõik andmed, mis on ühel või teisel viisil mõne inimesega seostatavad, ükskõik, mis kujul need parajasti on. «Kui öeldakse, et asulas töötavatel arstidel on sellised omadused ja niisugune sissetulek ning parajasti on külas tööl üks arst, siis on tegemist isikuandmetega,» tõi Eesmaa näite.
Delikaatsed isikuandmed on seaduse kohaselt andmed, mis kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust. Taolisi andmeid on tööandjal õigus küsida näteks juhul, kui inimene puudub töölt tervisehädade tõttu või nakkusohu vältimiseks.
Ka laste arv kuulub delikaatsete isikuandmete hulka, aga jõulupeo korraldamiseks oleks tööandjal ometi tore seda teada. Siinkohal jääb inimesele aga valikuvõimalus, kas vastata või ei.