Investorid on võtnud sihikule nõrga seadusandlusega riigid, kus ostetakse odavalt kokku viljakandvat maad ning jäetakse täitmata töökohtade ja edasiste investeeringute kohta antud lubadused, hoiatab Maailmapank.
Maailmapank hoiatab põllumaade rabamise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Fookuses on riigid, kus maaseadused on nõrgad,» seisab Financial Timesile lekitatud Maailmapanga raporti mustandis. «Kuigi lepingutes lubatakse töökohti ja infrastruktuure, jätavad investorid oma plaanid katki ning tekitavad paiguti kohalikule ressursibaasile tõsist kahju.»
Lisaks on paljude ostude puhul ilmseks motiiviks maadega spekuleerimine, kuna ametlikud hinnad on madalad.
«Sageli loobutakse ka maamaksude nõudmisest. Suurinvestorid maksavad tihti väikemaaomanikest madalamaid makse – või ei maksa neid üldse,» kirjutab Maailmapank.
Üha enam üritavad võõrsil asuvatesse põllumaadesse investeerida ka riigid, kes soovivad end paremini toiduainetega kindlustada.
Avalikkuse huviorbiiti tõusis põllumaade rabamise trend aastal 2008, mil Lõuna-Korea Daewoo Logistics üritas väga odava raha ja ebamääraste investeerimislubadustega omandada suurt maalahmakat Madagaskaril. Tehing vallandas Madagaskaril riigipöörde.
Mustandi Financial Timesile toimetanud isik põhjendas oma liigutust sellega, et ei soovinud, et Maailmapank avaldaks raporti keset suvepuhkuste perioodi.
Maailmapank ütles, et töö raporti kallal alles käib ning seda on plaanis veel täpsustada ja täiendada: «Kui me oma raporti augustis ametlikult avaldame, leiate sealt kindlasti palju kasulikku informatsiooni sellel keerukal teemal.»
Dokumendi projektis leidub ka paar positiivset näidet maa omandamisest Ladina-Ameerikas ja Tansaanias, kuid üldiselt on pilt sünge ja lehkab ärakasutamise järele: investoritel puuduvad kas igasugused kogemused maa harimisel või siis on nad pigem huvitatud maadega spekuleerimisest.
Väga harva üritatakse siduda investeeringuid riikide üldiste arendusstrateegiatega. «Kohalike kogukondadega konsulteerimise tase on sageli väga madal,» lisab raport. «Maaõiguste üle on palju vaidlusi.»
Mõnedes riikides on investoritele jaotatud kohalike kogukondade põllumaad.
Üldiselt on andmed põllumaa-tehingute kohta puudulikud ja põhinevad peamiselt kohaliku ajakirjanduse andmetel.
Teatud riikide ametlikest andmetest selgub aga, et käest kätte on käinud päris suured alad. Nii näiteks on aastatel 2004-2009 Sudaanis omanikku vahetanud 3,9 miljonit hektarit põllumaad, Etioopias aga 1,2 miljonit hektarit.
Copyright The Financial Times Limited 2010.