Kuna Krimmi annekteerimine tekitas Venemaale «läänerindel» takistusi, üritab president Vladimir Putin avada uksi Hiina huvidele ja investeeringutele.
Venemaa väravad Hiinale valla?
15. juuli 2014, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Venemaa ja Hiina kirjutasid maikuus alla ajaloolisele gaasitehingule, nägi Putin selles kuldse ajastu algust naabrite majanduskoostöös – Venemaa on kiitnud Hiinat kui oma tähtsaimat majanduspartnerit, algatanud ühisprojekte energia-, infrastruktuuri ja tehnoloogia valdkonnas ning rehkendab, et kahepoolne kaubandus peaks 2020. aastaks kahekordistuma ning saavutama 200 miljardi dollari taseme.
Financial Timesi korrespondendid on aga külastanud külasid Vene-Hiina piiril ning täheldanud, et tegelikkuses põrkub Putini visioon vastu põlist rivaliteeti ja usaldamatust.
Näiteks asub Venemaad ja Hiinat lahutava Amuuri jõe kaldal küla nimega Paškovo, kuhu kaks Hiina metsandusettevõtet 2008. aastal raha investeerisid, et sealkandist endale piiri taha puid vedada. Kaks aastat hiljem panid venelased kohaliku piiripunkti kinni. Puude kojutoimetamise teekond pikenes paarilt kilomeetrilt 700 kilomeetri peale ning hiinlaste kasumid sulasid poole pisemaks.
Selliseid näiteid on arvukalt. Venemaal tegutseda üritavatele Hiina firmadele tekitatakse takistusi kvootide, lubade, dokumentatsiooni ja erinevate nõuetega. Kõigele vaatamata hiinlaste mõju kasvab ning nad osalevad üha enam kohalikus majanduselus.
Nii on Birobidžani linnas enamik hooneid Hiina firmade ehitatud ning hiinlased mängivad üha suuremat rolli sealses jaekaubanduses, logistikas, hotellinduses ja jäätmekäitluses.
Vene ametnikud tunnistavad tahet meelitada riiki Hiina investoreid, viidates samas sellega seonduvatele kitsaskohtadele. Nii rõhutab Habarovski krai majandusliku arengu ministeeriumi väliskaubanduse ja investeeringute osakonna juhataja Maksim Tarasov, et hiinlasi huvitavad peamiselt Vene maavarad ning neid on raske veenda rajama tootmist ning võtma tööle venelasi.
Nagu ka Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kasutavad Hiina ettevõtjad Venemaal peamiselt kodumaalt toodud töölisi. Näiteks väidavad Paškovo puidutöötlemistehase Haihua juhid, et kohalikud külaelanikud on liiga laisad ja viinalembesed. Hiinlased aga, kes elavad tehase ühiselamutes, töötavad koidust ehani – ja nii seitse päeva nädalas.
Eriti tundlikuks kisuvad suhted siis, kui hiinlased Venemaal maad haaravad. Viimastel aastatel on üle piiri imbunud ka Hiina «sovhoosid». Vene ametnike andmete kohaselt kasvab Hiina põllumajandusettevõtete poolt renditud maa 2016. aastaks 666 666 hektari peale (2008. aastal alla 50 000 hektari).
Nagu nentis maikuisel Moskva visiidil Hiina asepresident: «Teil on maad ja maavarasid, aga meil on rahvast ja raha.»