Swedbank: majanduskasv jäi alla ootuste

Liina Valdre
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik / Postimees

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul jäi neljanda kvartalil majanduskasv alla ootuste, kuid sellel aastal majanduskasv kiireneb.

«Nagu ootasime, kiirenes töötleva tööstuse kasv aasta viimasel kvartalil. Kolmandal kvartalil alanud kaupade ekspordi langus mõnevõrra taandus, kuid kaupade impordi langus jällegi kiirenes,» kommenteeris Mertsina. «Teenuste juures oli väga esialgsete andmete järgi aga import tugevam.»

Kokkuvõttes, negatiivse puhasekspordi majanduskasvu pidurdav mõju ilmselt ei süvenenud. Lisaks töötlevale tööstusele toetasid SKP kasvu hulgi- ja jaekaubandus ning ITK sektor, seisab panga kommentaaris.

Sisekaubanduse kasvu toetas kiire palgakasvu ja tarbijate paranenud kindlustunde toel tugev eratarbimine. Kõige enam toetaski majanduskasvu eratarbimine. Koos tööhõive kasvu aeglustumisega, ootame selleks aastaks väiksemat palgafondi kasvu, mis peaks omakorda eratarbimise kasvu veidi kärpima.

SKP kasvu pidurdas Swedbabnki hinnangul neljandas kvartalis enim aga kogu aasta languses olnud transpordi- ja ehitussektori lisandväärtus.

«Esialgsetel andmetel oli transpordisektoris suurima negatiivse mõjuga jätkuvalt veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. Ehitussektori languse taga möödunud aastal on peamiselt valitsemissektori investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse,» kommenteeris Mertsina.

Kuna ehitus sõltub oluliselt välisrahast ja riigitellimustest, ei ole selles sektoris kasvu kiiret taastumist oodata. Ehituse reaalkasvu mõjutab negatiivselt ka  suurematest tööjõukuludest kerkinud ehitushinnad.

Ettevõtete investeeringute kasvu on viimasel ajal panustanud vähesed tegevusalad ja üksikud suuremad tehingud ehk see ei ole Mertsina hinnangul olnud piisavalt laiapõhjaline. Nii nagu eelmistelgi kvartalitel, olid riigisektori investeeringud ka neljandal kvartalil tugevas languses, mis pidurdas koguinvesteeringute kasvu.

Swedbank peab Eesti majanduskasvu kiirenemiseks vajalikuks välisnõudluse paranemist, mis suurendab muuhulgas ka ettevõtete kindlustunnet investeerimiseks.

«Selleks aastaks ootame välisnõudluse tagasihoidlikku paranemist ning ka investeerimisaktiivsuse suurenemist. Tuleb aga arvestada, et meie peamiste väliskaubanduspartnerite majanduse väljavaated on üsna erinevad. Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks, » kommenteeris Mertsina.

 Rootsi jaanuarikuu ostujuhtide indeks (PMI) näitas tööstuse tugevnemist. Ka euroala PMI jätkas jaanuaris tõusu.Kuigi euroala majanduskasv on tasapisi paranemas, on tegemist üsna aeglase ja hapra arenguga.

Swedbank ootab sel aastal majanduskasvu kiirenemist kolme protsendini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles