Veskimägi lätlastele: kokkuleppeid tuleb täita!
6. veebruar 2014, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juht Taavi Veskimägi kommenteerib oma blogis Läti peaministri mõtet lükata elektrituru avanemine edasi järgmise aasta algusesse. Veskimägi leiab, et lätlased peavad oma varasemaid lubadusi siiski täitma ning ootab, et ka Euroopa Komisjon ütleks antud küsimuses oma kindla seisukoha. E24 avaldab Veskimägi arvamuse muutmata kujul.
Regiooni riikide ja EK seisukoht turu avamise külmutamisel peaks lätlastel olema teada eelnevalt, mitte tagantjärele. Aitame vältida halbu otsuseid.
Läti uue valitsuse ametisse astumise järgselt olen hinge kinni pidades oodanud uuelt valitsuselt mõtteavaldust sealse elektrituru avamise edasi lükkamise kohta. Ja tuligi ära. Jääme lootma, et see jääb lihtsalt „huvitavaks“ mõtteks.
Vastasel juhul tuleb lätlastel kaks korda elektriturgu koos kõige sellega kaasnevaga avada. Ja see on veel valusam. Nagu koera saa jupi kaupa lõikamine. Keegi peab veelkord oma poliitilise kapitali panema selle otsuse taha. Kuid selliste mõtteavalduste valguses saavad veelgi selgema kuju ja kaalu väärtused, mille eest seisis peaminister Dombrovskise valitsus. Ja siiski mitte kõik Läti poliitikud ei toeta turu avamise edasilükkamist. President viitas peaministri mõtteavaldust kommenteerides valimiste mõjule.
Lisaks väärtustele (tarbija varustuskindluse tagamine läbi turu) on muidugi küsimus kokkulepete täitmises. Läti on sarnaselt Eestile võtnud elektrituru arendamise osas kohustused BEMIP plaanis. Eesti on neid kokkuleppeid rangelt jälginud ja ootab partneritelt sama. Üks BEMIP’i osapool on lisaks üheksale Läänemere-äärsele riigile ka Euroopa Komisjon. Arvestades ühtseid Euroopa energia siseturu eesmärke, oleks igati sobilik Komisjoni selge positsioon. Kokkuleppeid tuleb täita. Elektrituru avamine konkurentsile ei ole olnud kuskil kerge. Ka mitte Eestis.
Juhul, kui peaks realiseeruma halvim stsenaarium turu avamise edasi lükkamise kohta, siis oleks asjakohane turu avamise reegleid Lätis ka ära muuta. Selliselt, et need toetaks konkurentsi ja uute turuosaliste Lätis kauplemist. Analoogselt Eestis tehtuga. Just vähest konkurentsi on toodud välja ühe põhjusena, miks kaaluda turu avamise edasi lükkamist.
Balti turu arengu osas võiks selgemaid seisukohti võtta ka Rootsi. Läti ja Leedu elektriturg on sisuliselt üks. 2015. aasta lõpp on NordBalt 700MW ühendus Rootsi-Leedu vahel valmis ja potentsiaalselt ebaefektiivsest turukorraldusest lähtuvad probleemid jõuavad mööda kaablit Rootsi.