Veskimägi: tööandjate maksukoormust ei saa rohkem tõsta
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
21. mai 2010, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/06/02/188055t1h2c8c.jpg)
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi leiab, et töötõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustust ei saa tööandjate kaela panna, sest nende maksukoormus on Eesti riigis niigi juba väga kõrgeks aetud.
«Eks see ole kauplemise koht. Oleme sellega nõus vaid siis, kui selle arvel alaneb sotsiaalmaks. Praegu pandi ju nagunii haiguskindlustuse esimesed viis päeva tööandja kanda, las siis hakkavad seda töövõtjad ise maksma,» lausus Veskimägi.
Ta lisas, et haiguspäevade maksmise neelasid ettevõtjad alla puhtalt euro tuleku nimel ja mõlemat maksma pole nad võimelised. «Üldine maksukoormus on meil niigi kõrge, kuhu veel?» küsis suurettevõtja.
Veskimägi avaldas kartust, et maksude ülemäära kõrgele tõustes hakkab osa ettevõtjaid kindlasti otsima, kuidas oma makse optimeerida ehk teisisõnul riiki petta, kasvõi näiteks ümbrikupalga maksmise kaudu. «Töömeest ju petta ei saa,» nentis ta.
«Eks kindlustusfirmad näevad siin endale võimalust kasumimarginaale suurendada, ega nad muidu poleks juba pea kümme aastat selle nimel aktiivselt lobi teinud,» lisas Veskimägi veel ühe kahtluse.
Tööandjate keskliit on välja arvutanud, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine tähendaks neile lisakoormust 2-2,5 miljardi krooni ulatuses. Veskimägi hinnangul on summa nii suur, et seda otsust ei saa mingil juhul teha tööandjatega kooskõlastamata.
Valitsuse heakskiidu saanud eelarvestrateegia kohaselt tuleks peale ravikulude eraviisiliselt kindlustada ka tööõnnetused ja kutsehaigused. Valitsuse arvates peaks vastava kindlustuse ostma ettevõtja, kes kindlustab tööpere terviseriskid.