MKM: Eesti jaemüük kasvab ELi keskmisest kiiremini
3. jaanuar 2014, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu sissetulekute suurenemisele jätkus novembris jaemüügi kiire kasv, eriti tugev oli majatarvete müük, samas hoidis hilinenud talv garderoobikaupade müügikasvu mõnevõrra tagasihoidlikumana.
Sellegipoolest on müügikasv tugev kõigis segmentides ning püsib Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kiiremana. Detsembris on oodata senise trendi jätkumist ning jõulumüük kujunes ilmselt kõigi aegade suurimaks, teatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kuigi jaemüük on juba kolm aastat järjest stabiilselt kasvanud, on kodumajapidamiste finantsvõimendus järjest vähenenud. See tähendab, et laenujääk kahaneb ning hoiusejääk kasvab. See trend loob head eeldused jaemüügi kasvuks ka ajal, kui lühiajaliselt peaks inflatsioon kiirenema või tööpuudus kasvama. Lisaks tarbijatele näivad tuleviku kasvus küllaltki kindlad olevat kaupmehed, kes plaanivad lähiaastatel küllaltki palju uut kaubanduspinda turule lisada.
Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük neli protsenti, mis oli sama suur kasv kui oktoobris, ent aasta keskmisest mõnevõrra kiirem. Kui seni oli probleemiks keskmisest kiirem hinnatõus, siis mullu teisel poolaastal oli see oluliselt aeglustunud ning novembris jäi isegi väiksemaks riigi keskmisest.
Maailmaturul on toiduainete hinnad langenud ning lisaks võib mõningast positiivset mõju oodata ka Venemaal kehtestatud piirangutest Eesti kala ja piimatoodete sisseveole, mis lühiajaliselt võivad teatud kaubagruppides pakkumist suurendada.
Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 26 protsenti. Seejuures tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis suurenes müük aastaga 11 protsendi võrra, mis oli eelmistest kuudest oluliselt kiirem.
Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 24 protsenti. Samas on selles segmendis baastase veel küllaltki madal ning kiired kasvud on kerged tulema.
Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud kolm protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas samuti kolm protsenti, remondis ja hoolduses mahud kahanesid samapalju. Mootorikütuse jaemüügi maht jäi aasta varasemaga samale tasemele, kütus oli samas ligi viis protsenti odavam.
Järgnevatel kuudel on jaekaubanduses oodata senise trendi jätkumist. Eesti jaemüük on viimastel kuudel küllaltki stabiilselt püsinud Euroopa Liidu ühe kiiremana ning keskmisest oluliselt kiiremat sissetulekute kasvu arvestades peaks senised arengud vähemalt mõnel järgneval kuul jätkuma.
2013. aasta novembris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 380 miljoni euroni, kasvades aastaga seitse protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes oktoobriga kaks protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 449 miljonit eurot, kasvades aastaga viis protsenti.