Nordea: nii kehva tulemust me ei oodanud
3. jaanuar 2014, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea pank jäi Postimehe küsitletud majandusanalüütkute edetabelis möödunud aasta majandusnumbreid prognoosides eelviimasele, 11. kohale. Panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul ülehindas 2012. detsembri Eesti majanduse 3,5 protsendine SKT aastakasvu prognoos selgelt reaalkasvu, mis oli seotud eksporditurgude aeglasema taastumise ja hinnakasvu mõjudega.
Lõhe majanduse nominaal- ja reaalkasvu vahel kujunes tavapäratult suureks. Samas aastatagune majanduse nominaalkasvu 5,9 protsendine ootus täitub ja läheb isegi kergelt üle.
Mis puudutab Eesti majanduse prognoosi, siis aasta tagasi sai selgelt ülehinnatud majanduse reaalkasvu. Nimelt 2012. aasta detsembri prognoosis nägime möödunud aastaks ette majanduse reaalkasvu 3,5 protsenti (nominaalkasvu 5,9 protsenti), sealhulgas riskid SKT baasstsenaariumi osas olid seoses väliskeskkonna riskidega allapoole. SKT prognoosi kärpisime euroala kriisi mõjude tõttu kevadel 2,3 protsendile, kasvuriskid baasstenaariumi suhtes jäid allapoole. Aasta kokkuvõttes realiseerus aga veelgi nõrgem üheprotsendine tulemus. Nii kehva tulemust ei oodanud olukorras, kus tööturu väljavaade oli paranev.
Kuigi oodatud eksporditurgude taastumine aasta teises pooles lükkus edasi, kujunes tööpuuduse langus Eestis üllatavalt kiireks ja ka kaheksaprotsendine palgakasv ületas ootusi. Ootuste kohaselt suudeti eksporditurgudel kasvatada turuosa. Tööstustoodang näitas aastakasvu olukorras, kus mujal euroala riikides toimus langus. Ka hinnakasv aeglustus aasta teises pooles võrreldes esimese poolaastaga, seejuures mõnevõrra isegi rohkem kui ootasime. Selle välispartnerite majanduste aeglustumise taustal saavutatud suhteliselt hea tulemuse valguses saavutas Eesti majandus aga üllatavalt madala üheprotsendilise reaalkasvu.
2012 aasta lõpu nominaalkasvu 5,9 protsendine ootus möödunud aastaks realiseerub enam-vähem, isegi kergelt üle. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et Eesti üheprotsendine reaalkasv pigem alahindab majanduse kasvukiirust. Eriti kui võrrelda Eesti üheprotsendist majanduskasvu Läti ja Leedu üle nelja protsendise tulemusega. Erandlik lõhe Eesti majanduse nominal- ja reaalkasvu vahel peaks järgmine aasta aga vähenema hinnakasvu mõjude taandumise tõttu.
Detsembri prognoosi kohaselt kujuneb Eesti majanduskasv alanud aastaks 3,1 protsenti. Kui käesolevaks aastaks jäävad kasvuriskid võrreldes baasstsenaariumiga veel allapoole, siis 2015. aasta 3,8 protsendise SKT ootuse puhul on üles- ja allapoole riskid juba paremas tasakaalus. Vajame Euroopa juhtivriikide ja Põhjamaade majanduste pööret kasvule, millega kaasneks ekspordi ja investeerimisnõudluse hüpe.
Majandusbuumi aegadel kogutud tasakaalustamatuste (sealhulgas liiase võlakoormuse) likvideerimine tähedab varem kogetust madalamat potensiaalset kasvu. Mõnede kriisiriikide puhul, kus vaja viia ellu ulatuslikumaid struktuurreforme, võime rääkida kaotatud dekaadist.