Analüütik: ettevõtete kasumi kasvu vedas hulgi- ja jaekaubandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kommenteeris ettevõtlussektori kogukasumi kasvule pöördumist öeldes, et suurima panuse andis sellesse hulgi- ja jaekaubandus, mille kasum kasvas aastases võrdluses 40 protsenti.
Ka meie peamise eksportiva sektori, töötleva tööstuse ettevõtete kasumid, mis olid languses alates eelmise aasta viimasest kvartalist, pöördusid kolmandal kvartalil taas kasvule. Tugeva panuse ettevõtete sektori kasumite kasvu andsid veel mäetööstuse, energeetika ja kinnisvarasektori ettevõtted, kirjeldas Mertsina.
Oluliselt pidurdas ettevõtete kasumite kasvu Mertsina sõnul juba kolmandat kvartalit järjest transpordisektori ettevõtete kasumite langus, mis on ka SKP kasvu peamiseks piduriks olnud. Enam kui aasta järjest on kasumid vähenenud ka ITK sektoris ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetel. Ettevõtete kasumid kasvasid vaatamata sellele, et kulude kasv oli müügitulust mõnevõrra suurem.
«Kuigi ettevõtete kasumid jõudsid kolmandal kvartalil kõigi aegade kõrgeima tasemeni, on kasumite osakaal müügitulust ehk rentaablus siiski madalam, kui enne majanduskriisi. Ettevõtete rentaablus on langenud juba alates eelmise aasta viimasest kvartalist,» selgitas Mertsina.
Ettevõtete kasumite kasvu on koos müügitulu suurenemisega panustanud ka tööjõu tootlikkuse kasv. Sellel aastal on tööjõu tootlikkus müügitulu alusel kasvanud nominaalselt üle 7 protsendi ning ka kolmandal kvartalil oli kasv üle 6 protsendi.
«Koos kiire palgakasvu, tarbijate kindlustunde paranemise ja inflatsiooni alanemisega, oli kolmandal kvartalil tõenäoliselt ka eratarbimine tugev. Kahjuks aeglustab majanduskasvu aga ekspordi vähenemine ning suurenenud väliskaubanduspuudujääk,» rääkis Mertsina.