Nimi Izmir ei ütle küllap paljudele eestlastele suurt midagi, vanemale põlvkonnale meenub ehk ähmaselt nõukogudeaegse Tartu plastmasstoodete katsetehases toodetud kilekott, millel ilutses suurelt selle Türgi suuruselt kolmanda linna nimi.
Türgi miljonilinn taotleb maailmanäituse korraldamist aastal 2020
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Izmir on Türgi kõige läänepoolsem ja -meelsem linn, olles ühtlasi maailma üheks vanimaks sadamaks ning muistse Smyrna asukohaks 2500 aastat tagasi.
Viimased kümmekond aastat on Izmiris tegutsetud selle nimel, et võõrustada maailmanäituse EXPO korraldamist. Izmir taotles World Expo korraldajaõigust juba 2015. aastaks, kuid jäi viimases hääletusvoorus napilt alla Milanole. See ei heidutanud aga türklasi ette võtmast veel põhjalikumat valmistumist järgmiseks, 2020. aasta kandideerimisvooruks, mis lõpeb hääletusega Pariisis 27. novembril.
Maailmanäituste traditsioon sai alguse üle-eelmise sajandi keskpaigas Prantsusmaalt. Veel sajand tagasi oli mahukate näituste korraldamine või ka sellel osalemine arenenud riikidele arusaadav ettevõtmine, info piiratud liikumise tingimustes oli kord paari-kolme aasta tagant hiigelekspositsioonide püstipanemine ja oma maa edusammude demonstreerimine igati põhjendatud tegevus. See erinevate riikide omavaheline mõõduvõtmine ja võrdlemine kiirendas ka kunsti, arhitektuuri, disaini, tehnoloogia ja rahvusvahelise kaubanduse ning turismi arengut.
Tänapäeval on EXPO tarbeks selliste hiigelrajatiste nagu Eiffeli torn loomine pigem küsitav, kuid ometi läheb enne järjekordset taotlusvooru väga tihedaks rebimiseks mitmete maailma riikide vahel, et maailmanäituse korraldamise õigust endale saada.
Maailmanäituste toimumiste aega, hankeid ja korraldamist kureerib Bureau International des Expositions (BIE) - valitsustevaheline organisatsioon, mille peakontor asub Pariisis. See organisatsioon otsustabki pärast põhjalikku tutvumistööd liikmesriikide esindajate hääletuse abil, milline linn saab järgmiseks maailmanäituse toimumise kohaks. 2020. aastaks avaldas EXPOt võõrustada neli linna – Jekaterinburg Venemaal, Sao Paulo Brasiilias, Dubai Araabia Ühendemiraatides ja Izmir Türgis.
Asjatundjate poolt hinnati tugevaimaks Dubai ja Izmiri võimalusi. Kui Dubai lööb oma suuremahuliste investeeringute ja modernsusega, siis Izmir - muistne Smyrna - paneb rõhu antiikajaloole, Türgi külalislahkusele ja üldkontseptsioonile.
BIE reeglid näevad ette, et EXPO korraldaja peab lisaks ekspositsiooniala ja – ehitiste rajamisele välja pakkuma kogu plaanitava maailmanäituse ideelise poole - messi ideekontseptsiooni, mis on ühendavaks teljeks paviljonide ja väljapanekute kujundamisel.
Izmir on motoks valinud Tee parema maailmani - tervis kõigile. Maailmanäituste teemaks otsitakse võimalikult laiapõhjalist ja masse kõnetavat ideed, sest selle ümber kavandatakse kõik turundus- ja müügitegevused, et meelitada näitusele võimalikult palju inimesi.
Üheks põhjuseks, miks EXPOd võõrustada tahetakse, ongi potentsiaalne turistide hulga tohutu kasv sihtriiki ja konkreetsesse linna.
Teine oluline argument on kindlasti asukoha kuvand. Ühe võimsa, pool aastat kestva ekspositsiooni käigushoidmine tähendab pidevat meediakajastust nii kodumaises kui rahvusvahelises pressis, kõrgendatud huvi valitsuste ja ärieliidi poolt. Expo toimumine on väga võimas meediarelv halastamatus konkurentsis tähelepanu pärast. Selles positiivses tähelepanuvoos on juba väga lihtne edastada maailmale just see sõnum, mida tahetakse. Eelmine, 2010.a. Expo Shanghais keskendus linnastumisega kaasnevatele küsimustele: Parem linn – parem elu, kus Eestigi osales toreda heade-mõtete-hoiupõrsaid täis rahvustriibulise paviljoniga, milles näidati maailmale meie e-arengut ja pandi hiinlased eesti keeles laulma. EXPO 2010 kindlasti kinnitas Shanghai kuvandit, kui ülimalt modernne ja kiire arenguga metropol.
Samasugust nö suurele pildile saamist loodab Izmir. Ja selleks on kõik eeldused olemas. Dr Ergüder Kan, EXPO2020 Izmir Peasekretär, ütles usutluses Postimehele, et peab Türgi tugevusteks maailmanäituse kontekstis nende suurepärast kontseptsiooni – tervis kõigile, mis koondab endasse nii keskkonna, toitumise kui arstiabi teemad. Maailma terviseorganisatsioon WHO on juba andnud ideele oma toetuse, kuigi see ei tohiks puudutada kuidagi hääletust Pariisis. Tõepoolest, Izmiril on pikaajaline, et mitte öelda eelajalooline roll selles. Spaakultuuri on linnas viljeletud juba mitu tuhat aastat, Agamemnoni termidest alates, tänapäeval on samas kohas Balcova spa, mille kuumaveeallikad, muda ja mineraalvesi on sama heade raviomadustega kui ennemuiste.
Teiseks tugevuseks on selle piirkonna ajalugu, mille rikkusest saab igaüks aru, kui külastab antiikset Ephesuse linna Ioonia rannikul. Linna varemed on väga hästi säilinud, väljakaevamised jätkuvad praegugi ja seda tööd jätkub veel vähemalt järgmiseks viiekümneks aastaks.
Ephesuses asus ka üks seitsmest muistse maailma imedest – Artemise tempel. Sellest pole küll kahjuks midagi säilinud, ehitise väikest koopiat saab näha Istanbulis Minitürk muuseumis.
Izmirist ei jää kaugele Ioonia ranniku kuurortid, sealt omakorda on kiviga visata Kreeka saared Chios, Patmosv ja Kos. Iga eskapisti unistus – Bodrum, kohalike türklaste kõige nooblim puhkuseveetmise koht jääb 240 km lõunasse. Seega on Izmir igati sobiv turismi sihtkoht – nii ajaloohuvilisele kui päikesest puudust tundvale põhjaeurooplasele.
Vägagi mõistetav on Türgi soov korraldada EXPO 2020 just Izmiris. See annaks neile suurepärase võimaluse edendada turismi – maailmanäitusele oodatakse kokku üle 30 miljoni külastaja ja otseselt kujundada rahvusvahelist kuvandit. Kõik eeldused maailmanäituse edukaks korraldamiseks on olemas: stabiilne majanduskasv, mis tagab materiaalse võimekuse rajada taristu ja muud vajalikud ehitised, kahe rahvusvahelise lennuvälja olemasolu Izmiri piirkonnas, ka puhkepiirkondade lähedus, mis võimaldab messi külastamise siduda rannapuhkusega. Ja lõpuks, väheoluline pole ka see, et türklased tahavad ja oskavad võõrustada, nende jaoks on see pigem professionaalne küsimus – kas külalised tunnevad end hästi või mitte.
Kui Türgi korraldajaõiguse saab, läheb lahti suurem infrastruktuuride ehitus – plaanis on sadu kilomeetreid uusi maanteid, mis ühendavad Izmiri teiste suurimate linnadega, sh kiirtee Ankarasse, rajatakse täiesti uus 275 hektari suurune ekspositsioonipind - millest hiljem saab Euroopa suurim linnapark. Maailmakuulsa Anglo-Iraani arhitekti Zaha Hadidi plaani järgi tuleb EXPO-alast ülimalt keskkonnasõbralik ja esteetiliselt nauditav rajatis, mis seob mere ja maa harmooniliseks tervikuks ümber tehislaguuni.
Arvestades Türgi plaani investeerida messiprojekti pea 50 miljardit dollarit ja lisades siia türklaste sünnipärase külalislahkuse, saaks Izmirist arenenud, sõbralik ja ülitervisliku Vahemere-köögiga EXPO-sihtkoht.