Uus veebikeskkond on hoogustanud majandusaasta aruannete esitamist

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AP Photo / Scanpix.

Tänu e-äriregistri ettevõtjaportaali uuenduslikule veebikeskkonnale on kasvanud aruannete esitamise aktiivsus ning välisriikide huvi registrite ja infosüsteemide keskuse e-lahenduste vastu.


«Selle aasta esimese paari kuuga on äriregistrile esitatud üle 1600 majandusaasta aruande, mida on ligi 300 võrra enam kui mullu samal ajal, kusjuures veebi kaudu esitati toona vaid 500 aruannet,» ütles justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.



Asekantsleri sõnul on Eesti riik astunud majandusaasta aruannete digitaliseerimisega suure sammu paberbürokraatia väljajuurimise teel. «Uus keskkond muudab majandusaasta aruannete esitamise palju lihtsamaks, kuna ettevõtjad saavad portaalis täita etteantud vorme ning ei pea enam nuputama, mis ridu ja kuidas aruannetesse kirjutada.»



Aavik lisas, et ka teised riigid on juba Eesti uuenduslikku lahendust märganud ja avaldanud soovi sellega lähemalt tutvuda: «Äsja käis meil näiteks külas delegatsioon Taani kaubandus- ja ettevõtlusagentuurist, mis tegeleb muuhulgas ka äritegevust hõlbustavate IT- süsteemide väljatöötamisega.»



«Registrite ja infosüsteemide keskuse e-lahendustega tutvumine on olnud meile väga inspireeriv,» kinnitas Taani kaubandus- ja ettevõtlusagentuuri peadirektor Ole Blöndal. «Eelkõige soovime õppida Eesti kogemusest XBRL andmevahetuse käivitamisel, sest ka Taani eesmärk on täielikult digitaliseerida majandusaasta aruannete esitamine täielikult digitaliseerida.»



1. jaanuaril avati äriregistri ettevõtjaportaalis uus majandusaasta aruannete koostamise ja esitamise keskkond, kuhu saab aruandeid sisestada etteantud vormide täitmise kaudu või laadides üles XBRL faili. Tegemist on XBRL andmevahetuse standardi esmakordse laiema kasutuselevõtuga Eestis. Projekti arendamist rahastati Euroopa Liidu struktuuritoetusest - regionaalarengu fond toetas seda 5 939 456 krooniga.



Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles