RKAS ostab tuleva aasta elektrienergia kolme riigihankega
6. september 2013, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on välja kuulutanud kolm riigihanget ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele ning ettevõtte esindatavatele asutustele kuuluvatele Eestis asuvatele objektidele elektrienergia ostmiseks 2014. aastal.
RKAS-i energiaostu valdkonna juhi Alex Roosti sõnul analüüsiti eelnevalt põhjalikult 165 asutuse energiatarbimist tundide, päevade ja kuude lõikes ning sellest lähtuvalt töötati välja kaks erinevat ostustrateegiat, mis võimaldaks elektrit osta võimalikult soodsalt.
Üks strateegiatest on elektrienergia ostmine kogutarnena. Selle paketi 10 gigavatt-tunni suurusest aastasest eeldatavast kogutarbimisest moodustab orienteeruvalt 75 protsenti baasenergia ning ülejäänud 25 protsenti ostetakse vastavalt elektribörsi NPS Estonia piirkonna tunnihindadele.
Hankes osalevad välisministeerium, keskkonnaministeerium koos oma allasutustega ja presidendi kantselei.
Antud ostumudeli eeliseks on RKAS-i hinnangul see, et kogutarne eest hoolitseb üks kindel pakkuja ning tarbijal ei ole vaja eraldi osta määratud ega avatud tarnet. Samas on antud mudel konservatiivne ja tagab mõistliku riski juures mõistliku hinna.
Miinuseks on see, et kogutarne pakkuja hinnastab kõik oma riskid üpris kõrgeks ja see omakorda tõstab hinda.
Teine võimalus on elektrienergia ostmine osaliste tarnetega. Siin on kaks võimalikku varianti - elektrienergia ostmine määratud tarnena või elekrienergia ostmine avatud tarnena.
Määratud tarne ostmist peetakse elektriturul kõige tõhusam ostmisviisiks, kuna seda mudelit kasutades saab elektrienergiat osta mitmelt erinevalt müüjalt. Ostes kõige soodsaimad hindu pakkuvalt tarnijalt ühe osa elektrienergiast ning ülejäänud kõige õiglasema hinnaga avatud tarnena elektribörsilt.
Osaliste tarnetega ostmise üheks eeliseks on RKAS-i hinanngul ka paindlikus – juhul kui üks või mitu pakutud kvartali hindadest on ebamõistlik kõrge, saab korraldada vajalikule perioodile lisahanke.
Kahe viimases hanke aastane eeldatav kogumaht on 136 gigavatt-tundi ja selles osalevad muuhulgas riigikogu kantselei, siseministeerium, põllumajandusministeerium, kultuurministeerium, haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahvusraamatukogu.
Roosti sõnul on avatud elektrituru tingimustes energia kandjate hinnad otseses sõltuvuses nõudlusest ning seetõttu tuleb vaadata energia maksumust ja tarbimist mõjutavad tegureid tarbijate lõikes.
«Näiteks talvel kaetakse enamik energianõudlusest soojuselektrijaamade abil, mille efektiivsus on kõrge ja hind madal. Tarbimise tipphetkel, ehk kui soojuselektrijaamad ei suuda katta nii soojus kui ka elektrienergia kõrgendatud nõudlust, käivitatakse reservvõimusi ja sellega kaasneb hinnatõus,» selgitas Roost.
«Ka suvel võivad energia hinnad kerkida kõrgeks, kuna soojusenergiat nii palju nagu talvel enam ei vajata ja soojuselektrijaamad ei tööta optimaalse koormusega ega tooda odavat elektrienergiat, selgitas Roost.
«Lisaks sellele teostatakse fossiilsetel kütusel töötavates elektrijaamades suvel hooldustöid. Samuti mõjutab elektri hinda kuumade ilmadega kaasnev hoonete jahutusvajaduse kasv,» lisas ta.
Riigihanked elektrienergia ostmiseks on avaldatud riiklikus riigihangete registris.