Küsitlus: kas eluasemelaenu võtja peaks vastutama panga ees vaid tagatisväärtusega?
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
9. oktoober 2009, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/08/247424t1hb97e.jpg)
Läti peaminister Valdis Dombrovskis tahab vähendada eluasemelaenu võtjate vastutust panga ees, piirates laenuvõtja kohustused eluaseme tagatisväärtusega.
Heido Vitsur
Arengufondi ekspert
Arengufondi ekspert
See on maailmas küllalt levinud lahendus. Küsimus on selles, kuidas anda neile tuhandetele peredele, kes kodulaenu maksmisega hädas, võimalus uueks stardiks. Need on ju enamasti noored pered, kus kasvavad väikesed lapsed. Nad ei peaks elu lõpuni võlaorjusse jääma.
Selleks tuleks aga lahendada küsimus, kuidas kompenseerida pankadele tekkiv kahju. See peaks olema riigi mure, sest tegu on sotsiaalmajandusliku probleemiga, mis puudutab paljusid kodanikke. Mingi lahendus tuleks leida.
Devalveerimisega pole siin küll midagi pistmist. Eesti on seadnud euro kindlalt eesmärgiks ja otsus piirata kodulaenu võtjate vastutust seda ei kõigutaks. Minu arust võiks sellist võimalust igal juhul kaaluda. Kriis pole ju möödas, pealegi võib tagasilööke tulla ka tulevikus.
-------------------------
Viljar Arakas
Eften Capitali tegevjuht
Eften Capitali tegevjuht
Ameerikas on tõesti nii, et laen on seal maja, mitte inimese peal. Ja kui inimene enam laenu maksta ei suuda või ei taha, paneb ta võtmed ümbrikusse ja saadab panka tagasi. Meie õigussüsteemis võtab laenu inimene ja majale pannakse hüpoteek.
See, et Läti niisuguse ideega välja tuli, on väga halb ja Eestis ei tasuks seda mingil juhul kaaluda. See on kindlasti populistlik lähenemine, mis kuhugi ei vii. Tõenäoliselt on see lätlaste vastus Rootsi rahandusministri sõrmeviibutusele.
Teha seda veel tagasiulatuvalt! Tundub, et Läti pole välisinvesteeringutest enam huvitatud. See meenutab rohkem Venemaa või Valgevene lähenemist. Tahaksin uskuda, et Euroopa Liidus niisugune asi võimalik ei ole. Loodan, et Eestis ükski partei sellise riigile kahjuliku ettepanekuga välja ei tule.
------------------------
Ahti Asmann SEB juhatuse esimees
Kuna tagasiulatuvalt ei oleks sedavõrd pöördelisi muudatusi võimalik rakendada, siis ei pakuks seadusemuudatus leevendust perekondadele, kelle abistamiseks see on mõeldud. Laenusaaja vastutuse piiramine kinnisvara hinnaga tähendaks tõenäoliselt eluasemelaenude turu seiskumist, kuna nõutava omafinantseeringu osakaal oleks praegu kehtivast tunduvalt kõrgem – ligi 40–50 protsenti.
Lisaks mõjutaks niisugune korraldus eluasemelaenu intressimäära – intressi marginaali tõus oleks umbes kaks kuni viis protsenti. See tähendaks, et pangast laenu saamine muutuks väheste pärusmaaks.
Eluasemelaenu tagasimaksetega on raskustesse sattunud ligi 1,5 protsenti kodulaenu võtnud klientidest. Otstarbekas on pakkuda riigi abi otse hättasattunud klientidele, mitte muuta kogu turu toimimise põhimõtteid.