Riigikontroll pole rahul maksuvõla sissenõudmisega
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
1. oktoober 2009, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/01/243393t1h2ec4.jpg)
Riigikontroll leidis oma auditeerimise tulemusel maksu- ja tolliameti tegevuses maksuvõlgade sissenõudmisel mitmeid puudujääke, millest suurele osale aga amet vastu vaidleb.
«Võla sissenõudmisega alustatakse hilja ja sissenõudjad ei jõua kõigi võlgnikega tegeleda,» ütles riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Urmet Lee.
Võlglaste arv on viimase viie aasta jooksul kõikunud, juuli seisuga oli neid aga 261 000 isikut. Kogu maksuvõlg ulatus sellal 8,8 miljardi kroonini. Kuust kuusse maksuvõlad kasvavad. Hinnanguliselt jäi ebatõhusa maksuvõlgade menetlemise tõttu riigikassasse 2008. aasta teisel poolel laekumata vähemalt 159 miljonit krooni.
Riigikontrolli hinnangul saaks maksuvõlgade sissenõudmise protsessi senisest märksa paremini ohjata.
Riigikontroll leiab, et maksuvõlale reageeritakse hilja ja katkendlikult ja sissenõudjad ei suuda suure töökoormuse tõttu kõigi võlglastega tegeleda. Kontrollijate hinnangul ei alusta maksuhaldur sundtäitmise tähtaja saabumisel alati maksuvõla sundkorra sissenõudmist. Enamasti piirdutakse vaid palvetega telefoni või kirja teel.
Ka nägid kontrollijad siin korruptsiooniriski, sest võlgade sissenõudmisega tegelevate ametnike brutokuupalk on vaid 11 000 krooni ringis ja töökoormus väga suur. Voolavus on selles väga kõrge, ameti sisekontrollisüsteem aga selles osas puudulik.
Rahandusminister Jürgen Ligi leiab oma vastuses riigikontrolli otsusele, et ei pea vajalikuks maksuhaldurile käitumisjuhiste andmist. Ta leiab, et majanduslikult keerulisel ajal võib maksuameti muutmine «maksuterminaatoriks» kaasa tuua pankrottide arvu kasvu ja maksumaksjate soovi oma tulusid varjata ehk varimajanduse suurenemise.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav ei pidanud oma vastuses vajalikuks arvestada riigikontrolli soovitustega, kuna need kajastavad minevikku ja on tänaseks juba suures osas arvesse võetud. Sellest aastast on maksude sissenõudmisel kasutusel uus elektrooniline võlahaldus, mis võimaldab reaalajas jälgida võlgnike käitumist.
Aav ei võtnud omaks süüdistusi liigses leebuses võlgnikega käitumisel. Maksuvõlgade kasv on tema hinnangul majanduskriisiga kaasnev paratamatu nähtus ja maksuameti eesmärk ei ole ettevõtjate väljasuretamine. «Kindlasti on parem aus võlg ja maksumaksja, kes võla ajatamise kaudu püüab oma kohustusi täita,» lausus ta.