Tulude laekumine hakkab eelarves planeeritust maha jääma
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
26. mai 2009, 17:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/05/26/184105t1h905d.jpg)
Nelja kuuga laekus riigieelarvesse 25, 4 miljardit krooni, kuid kulusid tehti 28,5 miljardi krooni eest ning mullusest on raha laekunud 7,7, protsenti vähem, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Ministeerium hoiatab, et riskid suurenevad ja tulude laekumine hakkab eelarves planeeritust maha jääma.
Nelja kuuga riigieelarvesse 28,8 protsenti eelarves planeeritust. Kulusid tehti esimesel neljal kuul 30,4 protsendi ulatuses planeeritust.
Riskid olukorra halvenemise osas käesoleval aastal on siiski suurenemas, mistõttu tulude laekumine hakkab eelarves planeeritust maha jääma, märgib rahandusministeerium.
Aprillis laekus riigieelarvesse tulusid 6,4 miljardit krooni. Laekunud tuludest moodustasid maksutulud 4,9 miljardit ning mittemaksulised tulud 1,4 miljardit krooni. Nelja kuuga laekus 25,4 miljardit krooni ehk 28,8 protsenti eelarves planeeritust.
Maksutulusid on aprilli lõpuks laekunud eelarvesse 18,8 miljardit krooni ehk 28,5 protsenti eelarves kavandatust. Aprillis laekus sellest 4,9 miljardit krooni. Nelja kuuga on peaaegu lõppenud füüsilise isiku tulumaksu tagastamised, mis on suuresti mõjutanud seniste maksulaekumiste kogunumbreid. Kokku deklareeriti tagastamisele kuuluvaks tulumaksuks 2,6 miljardit krooni, mis on ca miljard krooni enam kui aasta eest.
Olukord tööturul on halvenemas, mis tähendab võrreldes lisaeelarve aluseks olnud prognoosiga täiendavat negatiivset mõju eelkõige sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumisele. Samuti mõjutab see läbi tarbimise eeldatava vähenemise ka käibemaksu ning aktsiiside laekumisi.
Mittemaksulisi tulusid on aprilli lõpuks laekunud 6,6 miljardit krooni, mis on 30,4 protsenti riigieelarves kavandatust. Aprillis laekus sellest 1,4 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta nelja esimese kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 16 miljoni krooni võrra, samas aasta esimesed kuud näitavad, et mittemaksuliste tulude osas võib aasta lõpuks kujuneda märkimisväärne alalaekumine eelkõige varade müügi, riigilõivude ning trahvide osas.
Suurima osa mittemaksuliste tulude nelja kuu laekumisest moodustavad toetused 4,8 miljardi krooniga, mis on 34 protsenti aastaks eelarvesse planeeritust. Välistoetuseid on sellest 4,1 miljardit krooni, millest suurima osakaaluga laekus elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ning põllumajandustoetuste arvelt.