Peaministrid Ansip ja Vanhanen: Estlink 2-ga peab edasi minema
26. mai 2009, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peaminister Andrus Ansip ja Soome peaminister Matti Vanhanen tõdesid tänasel kohtumisel, et merealuse elektrikaabli Estlink 2-ga, mida on lubanud rahastada ka Euroopa Liit, peab kiiresti edasi liikuma.
«Siiani on Estlink 2-ga sujunud kõik plaanipäraselt,» ütles Ansip ja lisas, et väga oluline on kasutada ära Euroopa Liidu poolt lubatud 100 miljonit eurot kaabli ehitamiseks. Kõige optimistlikuma plaani kohaselt peaks Estlink 2 valmima 2013. aasta jooksul.
«Eesti jaoks on Estlink 2 ka energiajulgeoleku küsimus ja seetõttu meie jaoks äärmiselt oluline,» ütles Ansip. Peaministrid leppisid kokku, et Eesti ja Soome põhivõrk koostavad konkreetse ajakava kaabli valmimiseks.
Kohtumise üheks olulisemaks teemaks oli ka majandusolukord nii Eestis kui Soomes. Kahe naaberriigi majanduse elavdamise meetmed on olnud sarnased. Eesti ja Soome kuulusid Euroopa Komisjoni viimases majandusprognoosis seitsme Euroopa Liidu riigi hulka, kelle eelarvepoliitikat nimetati väga heaks. IMFi ja Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti valitsuse poolt võetud suund eelarvekulutuste piiramiseks adekvaatne ja ainuõige reaktsioon.
Ansip ütles, et valitsus on juba sel aastal parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni ligi neljateistkümne miljardi krooni ulatuses. Selleks, et tagada majanduse konkurentsivõime pikemas perspektiivis, on Eesti teiste valdkondadega võrreldes kärpinud vähem hariduskulutusi ja suurendanud investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.
Eesti valitsuse poliitika on kooskõlas ka OECD poolt välja pakutud majanduskriisist väljumise meetmetega. Majanduse elavdamiseks käivitatakse sel ja tuleval aastal võimalikult suures mahus investeeringuprojekte. Ka Soome valitsus plaanib majanduse elavdamiseks alustada kiirendatud korras suuremate teede, sildade ja koolide remontimisega ning plaanib alandada tulumaksu.
Eesti on otsustanud suurendada ettevõtjatele antavaid laenu- ja ekspordigarantiisid, mis aitavad kaasa olemasolevate töökohtade säilitamisele. Uute töökohtade loomiseks on ettevõtete toetuste mahtu kahekordistatud.
Sarnaselt Soome valitsuse poliitikaga on Eesti valitsus otsustanud kasvatada töötute aktiveerimiseks mõeldud rahastamise mahtu 100 miljonilt 250 miljonini. Suuremat tähelepanu pööratakse inimeste täiendkoolitusele, mille rahastamise maht kasvab kaks korda. Tööturuameti kaudu jagatavate aktiivsete tööturumeetmete mahud on samuti kahekordistunud.
Soomes on kõigi majanduse elavdamise meetmete ulatus 3,4 miljardit eurot ehk 1,7 protsenti Soome sisemajanduse koguproduktist. Otseselt majanduse elavdamise eesmärgil on 2009.-2011. aastal riigieelarvesse plaanitud 300 miljonit eurot aastas. Eestis on majanduse elavdamise paketi maksumus ligikaudu kolm protsenti SKTst.