Statistikaameti andmetel oli töötuse määr eelmisel aastal 10,2 protsenti, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja.
Töötuse määr vähenes mullu 10,2 protsendini
14. veebruar 2013, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööpuudus on vähenenud nii 2011. aasta kui ka sama aasta neljanda kvartaliga võrreldes, samuti on vähenenud pikaajaline töötus.
Mullu viimases kvartalis oli töötuse määr 9,3 protsenti. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv oli 64 000, vähenedes kolmanda kvartaliga võrreldes 4000 võrra. Neljanda kvartali tööpuudus oli väiksem nii kolmanda kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes – siis oli töötuse määr vastavalt 9,7 ja 11,4 protsenti.
Keskmine tööpuudus oli 2012. aastal viimase nelja aasta madalaim. Kui 2011. aastal oli töötuse määr 12,5 ja töötuid hinnanguliselt 87 000, siis mullu vähenes nende arv 16 000 võrra. Mõnevõrra langes ka noorte, 15–24-aastaste töötuse määr, mis 2011. aastal oli 22,3 ja mullu 20,9 protsenti.
Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli eelmisel aastal 38 000, mida on 11 000 võrra vähem kui aasta varem. Alates 2011. aasta keskpaigast hakkas kahanema ka vähemalt kaks aastat tööd otsinud inimeste ehk väga pikaajaliste töötute arv, mis mullu oli 24 000.
Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas oli 54 protsenti ehk kolm protsendipunkti vähem kui 2011. aastal. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus töötute seas kasvas aga ühe protsendipunkti võrra ja oli 33 protsenti.
15–74-aastaste tööhõive määr oli eelmise aasta viimases kvartalis 61 protsenti, mida on kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9 protsendipunkti vähem, kuid 1,3 protsendipunkti rohkem kui 2011. aasta samas kvartalis. Tööga hõivatute hinnanguline arv oli neljandas kvartalis 625 000, mis on 10 000 ehk 1,7 protsenti enam kui 2011. aastal samal ajal.
2012. aasta keskmine hõivatute arv ulatus 624 000 inimeseni, mida on 15 000 ehk 2,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu kasv. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses hõivatute arv pisut vähenes.
Tööhõive kasvas mullu peamiselt töötuse vähenemise arvel. Mitteaktiivseid inimesi ehk õppijaid, pensionäre, koduseid ja heitunuid oli 15–74-aastaste hulgas 32 protsenti ehk 329 000 inimest, mida on 5000 võrra vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem pensioniealiste ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arv. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli eelmisel aastal 7000 ehk 3000 võrra vähem kui 2011. aastal.