Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse. See aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks.
«Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks. Ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal, ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast. Omanikul pole viimati kirjeldatud olukorras praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole - alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuporotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna. Selleks, et aga üldse kohtusse pöörduda, peab omanik tasuma kõigepealt riigilõivu: näiteks 100 000 eurose korteriomandi üle käiva vaidluse puhul on maksimaalne riigilõiv 1200 eurot. Kui lisada kõik muud kulud, on selge, et aastatepikkune kohtuvaidlus läheb omanikule väga kalliks maksma. Leian, et siin võiks küll olla mingisugune võimalus omanikul väljatõstmismenetluse alustamiseks kohe kohtutäituri poole pöörduda,» rääkis Mardi.
