Rahandusministrid arutasid rahaliidu tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/20/968110t1h8c9f.jpg)
Jürgen Ligi osales täna Luxembourgis Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel ja eile Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) avakoosolekul ning eurogrupi kokkusaamisel, kus arutati Euroopa majandus- ja rahandusliidu tuleviku küsimusi.
Eurogrupis toimus eile mõttevahetus euroala tulevikuväljavaadete üle. Eesti rahandusminister kinnitas, et euroala ei vaja uusi reegleid, vaid praeguste täitmist. "Eurotsoon on saanud värskelt uue majanduspoliitilise raamistiku ning minu arvates on praegu vaja rõhuda selle instrumentide tõhusale rakendamisele,“ ütles Ligi. „See on usalduse taastamise peaküsimus, seevastu selliste visioonide esitamine, mis põrkuvad liikmesriikide vastuseisule ja nende põhiseadustele, võib luua hoopis vastupidist muljet, justkui me poleks juba suuri ja põhjalikke otsuseid teinud."
ESMi avakoosolekul kinnitati organisatsiooni toimimise eeskirjad ja juhtkond. Eesti osalus ESMis on 0,186 protsenti, millest 148,8 miljonit on sissemakstav kapital. Euroopa stabiilsusmehhanismide laenuvõime kokku on 700 miljardit eurot. "Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise ajend ei anna põhjust rõõmustamiseks, ent instrumendina on tema olemasolu vajalik igal juhul ja tulevikku vaadata lubab ta kindlamalt," kommenteeris Ligi.
Eurogrupi kokkusaamise peateema oli finantsabi saavate ja vajavate riikide majandusolukord. Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond (Troika) andsid ülevaate Kreeka olukorrast. Troika peaks eurogrupile esitama finantsabi programmi rakendamise vaheülevaate järgmisel kohtumisel.
Ministrid said ülevaate ka Hispaania pangandussektori abiprogrammist. Sealsete pankade rekapitaliseerimise vajadus kuni 60 miljardit eurot avalikustati 28. septembril. Tegelik abivajadus on ilmselt väiksem, kuna pangad püüavad lisakapitali kaasata ka turult või vara müües. Hispaania kiitis septembri lõpus heaks riikliku majandusreformide programmi. Kuigi Hispaania abiprogramm on panganduskeskne, jälgib Troika hoolikalt ka eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgi täitmist ja struktuurireformide edenemist. Eurogrupp arutas veel Portugali programmi vaheülevaadet ning ootab Küproselt aruannet võimaliku abivajaduse kohta.
ELi majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) arutas täna finantstehingute maksu tõhustatud koostööd. Eesti on üks praeguseks üheteistkümnest riigist, kes plaanib tõhustatud koostöö ettepaneku taotluse Euroopa Komisjonile saata. Kuna vähemalt üheksa riiki soovivad tõhustatud koostööd, esitab komisjon võimalusel novembris selle kohta aruteludeks esialgse ettepaneku.
Lisaks vahetati mõtteid pangandusliidu ja Euroopa poolaasta tuleviku üle. Ministrid arutasid ka ELi finantshuve kahjustavate pettustega võitlemist kriminaalõiguse abil, krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldusnormatiivide eelnõu ning seisukohti G20 kokkusaamisel novembris ja Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekul selle nädala lõpus.