/nginx/o/2012/09/19/1328120t1h9918.jpg)
Kurat tegutseb mitmel rindel. Saksa Bundesbanki presidendi hinnangul pakub ta muuhulgas parimat hoiatavat näidet sellest, kuivõrd ohtlik on keskpanga abil riike rahastada.
Bundesbanki president tõi hoiatava näite rahatrükist Goethe «Faustis»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui Jens Weidmann Euroopa Keskpangas (EKP) võlakirjaostude vastasena isolatsiooni jäeti, on ta nädalate kaupa makromajanduslikke kriitikanooli tulistanud. Eile võttis ta aga oma seisukoha selgitamiseks appi Goethe «Fausti».
Weidmanni väitel rõhutab see klassikaline värsstragöödia «tänapäeva paberrahal põhineva rahapoliitika põhiprobleemi» ning «potentsiaalselt ohtlikku seost paberraha trükkimise, riikide finantseerimise ja inflatsiooni» vahel.
Goethe tragöödia algstseenides veenab Mefistofeles võlgadesse uppuvat Püha Rooma keisrit majanduskriisi lahendamiseks paberraha trükkima – mida mõtteliselt katnuks kuld, mida veel polnud kaevandatud.
Alguses on tulemused toredad, kuid kuna raha trükitakse üha rohkem ja rohkem, puhkeb piduramatu inflatsioon.
Kuigi Weidmann ei läinud «Fausti» teise osa analüüsiga sügavuti, võis iga kuulaja aduda selgeid paralleele EKP pingutustega euro päästmisel. Weidmann oli EKP 22-liikmelises nõukogus ainuke, kes hääletas pangapresidendi Mario Draghi kava vastu osta järelturgudelt üles piiramatus koguses riigivõlakirju, et kärpida Hispaania ja Itaalia jätkusuutmatuid laenukulusid.
Weidmann on öelnud, et EKP plaan, mida kutsutakse OTMiks (lihtkiirtehingud, ingl k. outright monetary transactions), «võrdub valitsuste finantseerimisega rahatähtede trükkimise teel».
Oma eilses kõnes Goethe sünnilinnas Frankfurdis ütles Weidmann, et «Fausti» teises osas kirjeldatud «riik sai alguses oma võlgadest lahti, kuna tarbijanõudlus kasvas ning tekitas tugeva taastumise. Kuid hiljem arenes sellest inflatsioon ning rahandussüsteem hävis valuuta kiire odavnemise tõttu.»
Weidmann ei adresseerinud otsesõnu EKP poliitikat, kuid selgitas, et rahapoliitika sõltumatus ja hinnastabiilsust taotlevad poliitikud on «vajalikud kuid mittepiisavad tingimused» säilitamaks inimeste usaldust valuuta vastu. Oma OMT-strateegiat kaitstes on Draghi mitu korda kõnelenud «vajalikest kuid mittepiisavatest tingimustest», mille mistahes riik EKP võlakirjaostude vallandamiseks täitma peab.
Nagu näis, saatis Weidmann salvava noodi ka Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble suunas, kes väljendas nädalavahetusel muret avaliku debati pärast Bundesbanki ja EKP vahel. «Usalduse huvides on oluline, et keskpankurid, kes haldavad avalikku vara – stabiilset raha – selgitavad ka avalikult oma seisukohti,» ütles Weidmann. «Parim kaitse kiusatuste vastu rahapoliitikas on valgustatud ja stabiilsusele orienteeritud ühiskond.»
EKP keeldus soovitamast kirjanduslikke näiteid, mis õigustaksid OMTd.
Copyright The Financial Times Limited 2012