Ligi: ESM-i eelnõu menetlemine alles augustis on lugupidamatu
8. august 2012, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul on kohatud sõnavõtud, mille järgi Eestil pole Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimisega kuhugi kiirustada, tema sõnul on eelnõu menetlemine alles augustis on lugupidamatu teiste koostööpartnerite suhtes.
Ligi ütles kolmapäeval ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel peetud kõnes, et võlakriisi on olnud Euroopa jaoks suur õppetund ning ühisraha eelised tuleb tagada liikmesriikide range eelarvepoliitika ja stabiilsusmehhanismiga kriiside puhuks.
«Euro kasutuselevõtt lõi nii laenuandjates kui ka riikides illusiooni, et monetaarriski maandamine lubab lõtva eelarvepoliitikat. Riikide laenuintressid ühtlustusid seetõttu kiiresti ning puudujääke näis olevat võimalik finantseerida lõputult,» märkis Ligi oma kõnes.
Ligi sõnul muutus kõik, kui saabus kriis: vähenenud eelarvetulud ja püüd majanduslangust riiklike kuludega korvata «rebestasid kiiresti suureks» nii vahe eelarvete tulude ja kulude kui ka riikide reitingute ja laenuintresside vahel ning raskused ühtedes riikides võimendasid neid ka teistes. «Ebastabiilsus tõestas end rahvusvahelise, mitte lihtsalt rahvusliku probleemina,» ütles Ligi.
«Majanduse muredest said uued eelarvete omad, mis viis usalduse paljude riikide võlgadelt, kõik see õõnestas pankade bilansse ning majandus sai uue tagasilöögi pangandusest, investeeringute vähendamisest, tarbijakindluse langusest ja tööpuuduse kasvust,» lisas Ligi.
Rahandusministri sõnul tõestas kriis, et tet Eesti on väikeriigina Euroopa ebastabiilsusest palju haavatavam kui selle ebastabiilsuse suured tekitajad. Eesti sõltub väliskeskkonnast ja koostööst rohkem kui teised riigid, märkis Ligi.
«Seega loome me stabiilsusmehhanismi otseselt riigikogu eelarvevalikute kaitseks, mitte ahendamiseks selle summa võrra, mida me Euroopa Stabiilsusmehhanismi maksame. Finantsstabiilsus ja majanduslik stabiilsus üldisemalt on avalik hüve, mis kaitseb meie põhiseaduslikke väärtusi ja õigusi turvalisemale elule,» ütles minister.
Ligi hinnagul ei tohi ESM-i mõtestada kui välismaist kohustust kulutada raha, vaid võimalust toetada oma majandust seal, kust suuremad takistused lähtuvad. «Majandusjulgeolekut on palju odavam tagada koos kui üksikult. Meile on ESM võimalus korrastada enda Euroopa majanduskeskkonda, sundida partnereid vastutustundele ja reformidele.»
«Seda sundi rakendame me Euroopa üksmeeles ja kõik teised eurotsooni riigid on ESM-i ratifitseerinud juba nädalaid tagasi. Ainult kohatud on sõnavõtud, et Eestil pole kiirustada kuhugi. Rõhutan, me oleme viimased ja menetlemise alustamine alles augustis ja otsustamine augusti lõpus ei ole lugupidav iseenda ega oma koostööpartnerite suhtes, ehkki see ei takista ESM käivitumist ilma meieta,» kõneles rahandusminister.
Ligi nentis, et Euroopa ühisesse stabiilsusse panustades peab Eesti tunnistama, et ainuüksi otsest ja tagastamatut raha on Euroopa meie heaolusse paigutanud kordades rohkem ning see jääb nii veel pikkadeks aastateks. «Mõistagi on abi õigus kõigil liikmetel,» lisas ta.
Kolmapäeval on riigikogus esimesele lugemisele valitsuse algatatud ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu. Lepinguga luuakse ESM, mille eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks.
ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama ESMi 148,8 miljonit eurot sissemakstavaks kapitaliks. Eesti ülejäänud osalus ESMis on 1,1532 miljardit eurot ehk sissenõutav kapital.
Eelnõu sätestab ka ESM-iga seotud siseriikliku regulatsiooni. Eelnõu kohaselt langetaks kõik olulisemad otsused riigikogu täiskogu ning tehnilist laadi ja kiireloomulised otsused jääksid EL-i asjade komisjoni kanda.
Riigikogu täiskogu pädevusse kuuluksid eelnõu kohaselt otsused, mis puudutavad ESM-i lubatud aktsiakapitali ja maksimaalse laenumahu muutmist, samuti uute memorandumite ja neisse tehtavate oluliste muudatuste heakskiitmist ning hädaabi reservfondi lõpetamist.
Eelnõu reguleerib ka seda, kuidas toimub riigikogu teavitamine ESM-i tegevusest.