Võlakriis ja sinu rahakott: töökohad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/28/853377t1h0a18.jpg)
Pikaajaline langus euroalas võib tähendada, et huvi Eestis toodetud kaupade järele võib väheneda. Kui langus kestab kaua, kahaneb ka vajadus töökäte järele.
Õnneks läheb kõike viletsamas olukorras Lõuna-Euroopa riikidesse ainult 3-4 protsenti Eesti ekspordist. «Võib juhtuda, et Lõuna-Euroopa efekt on piisavalt väike, et näiteks Saksamaa numbrite osas tekiks 10-protsendiline tööstustoodangu mahtude langus. Seda ei oska siit hästi hinnata,» märkis Swedbanki krediidiportfelli analüüsi ja -juhtimise valdkonna juht Urmas Simson
Tema sõnul ei vähendaks aga ka kuni 10-protsendiline tööstustoodangu langus või sama suur ekspordi vähenemine hõivet töötlevas tööstuses oluliselt.
«Paljudel tööstusettevõtetel on pigem tööjõupuudus. Eks siin sõltub ka konkreetsetest ettevõtetest ja sektoritest, mõned on mahtude languse suhtes natuke tundlikumad, teised vähemtundlikumad. Kui 10-protsendiline languse järel püsivad madalamad tasemed kaua (rohkem kui 12 kuud), siis võib see töötleva tööstuse tööhõivet hakata olulisemalt mõjutama,» lisas Simson.
SEB ökonomisti Ruta Arumäe tõi aga välja, et langev euro võiks Eesti ekspordile Rootsi, Venemaa, Läti ja Leeduga hoopis kasuks tulla. Euroriikides võib kasuks tulla aga siin toodetud kauba soodne hind.
«Nii et kriis peaks pakkuma hulgaliselt häid võimalusi Eestile, olgem vaid mehed ja hakakem neist kinni,» arvas Arumäe.