Iga kolmas õpilane teeks oma firma, et maailma parandada

Riin Saar Foto: Erakogu

Ettevõtlushariduse hoiakute küsitlusest selgus, et 37 protsenti õpilastest teeks oma firma selleks, et muuta maailma paremaks.

Küsitlus viidi läbi kaheksa Euroopa riigi ühisprojekti “Youth Entrepreneuship Strategies” raames ning see on üks etapp ettevõtlushariduse hoiakute uuringust. Küsitluse eesmärk oli teada saada erinevate sidusrühmade hoiakud ettevõtlushariduse suhtes ning kaardistada ettevõtlushariduse tegelik olukord seitsmes riigis (Eesti, Soome, Rootsi, Poola, Slovakkia, Iirimaa, Hispaania). Käesolevas artiklis pöörame tähelepanu just Eestis saadud tulemustele. Küsitlus oli suunatud neljale sihtrühmale: otsustajad, arvamusliidrid, õpetajad ja õpilased, kirjutab Junior Achievement Eesti uurimis- ja arendusjuht Riin Saar.

Ettevõtlusõpe on populaarne

Küsitlusest selgus, et üldine hoiak ettevõtlushariduse suhtes on üllatavalt positiivne. Üle 90 protsendi vastanutest pidas tähtsaks või väga tähtsaks seda, et ettevõtlusõpe oleks haridussüsteemi osa. 86 protsenti neist leidsid omakorda, et ettevõtlusõpe peaks olema või võiks olla kohustuslik aine õppekavas. Seda, et ettevõtlusõpe peaks olema koolis kohustuslik, arvasid eelkõige õpetajad, suurem osa arvamusliidritest leidis, et see võiks olla kohustuslik.

Praegu on majandus- ja ettevõtlusõpe uude gümnaasiumi riiklikku õppekavva sisse kirjutatud valikainena. Täielikult jõustub uus põhikooli ja gümnaasiumiseadus ja uus riiklik õppekava 2014. aastal.  Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui gümnaasiumiõpilane teatab oma soovist õppida majandust või ettevõtlust,  peab kool talle seda võimaldama. Tõenäosus, et selliseid olukordi ette tuleb, on päris suur: tervelt 85 protsendile õpilastest pakub ettevõtlus- ja majandusõpe huvi. Samas kui enamik neist – 65 protsenti  – ei puutu koolitunnis antud teemaga üldse kokku või puutub kokku vaid vähesel määral. Seega näeme, et huvi majandus- ja ettevõtlusõppe vastu on õpilaste hulgas suur, aga hetkel ei suuda koolid seda huvi rahuldada. Siiski, olukord paraneb: koolid otsivad ja koolitavad majandusõpetajaid ning otsivad muid võimalusi majandusõppe pakkumiseks. Õpilased saavad seda protsessi kiirendada oma aktiivset huvi üles näidates.  

Õpetajad klassitundi koos ettevõtjatega

Kes vastutab ettevõtlusõppe eest? Peaaegu 3/5 küsitlusele vastanuist on seda meelt, et vastutust ei saa panna ühe konkreetse grupi õlule. Vastutajateks on nii poliitikud, õpetajad, koolidirektorid kui ka lapsevanemad, kõik koos. Et ettevõtlusharidus hästi toimiks, peavad antud kellamehhanismis kõik hammasrattad korralikult tööd tegema. Poliitikud on need, kes kujundavad riigi poliitilise keskkonna ettevõtlushariduse suhtes. Lapsevanemate ülesanne on huvi tunda ja vajadusel koolilt vastavat õpet nõuda. Koolidirektorid vastutavad selle eest, kas nende koolis majandust ja ettevõtlust õpetatakse või mitte ning õpetajad on need, kes õpilastele teadmisi jagavad.

Kolmveerand vastanuist on seda meelt, et ettevõtlust peaksid õpetama lisaks õpetajatele ka ettevõtjad ise. Ehk majandus- ja ettevõtlusteadmisi peaksid õpilastele edastama nii olemasolev pedagoogiline personal, kes on saanud vastava ettevõtlusalase hariduse, kui ka ettevõtjad, kes on saanud vastava hariduse ja koolituse. Kahjuks peame tõdema, et selliseid inimesi, kes antud tingimustele vastaksid, on vähe. Peaaegu kolmveerand vastanuist arvasid, et pedagoogilisest personalist on vaid vähesed piisavalt kompetentsed, andmaks edasi ettevõtlusalaseid teadmisi.

Heade õpetajate puudus märgiti suurelt ära ka küsimuses, mis puudutas ettevõtlushariduse toetamise kitsaskohti. Kolm peamist mureallikat on rahapuudus, ajapuudus ja kvalifitseeritud personali puudus. Nii arvamusliidrid kui ka õpetajad on suhteliselt ühte meelt, et kõige suurem  probleem on  just sobivate õpetajate puudus, seejärel rahapuudus ja ajapuudus. Seevastu otsustajate grupi arvates on peamine probleem, mis takistab ettevõtlushariduse toetamist, finantside puudus, millele järgneb kompetentse personali ning sobivate õppevahendite vähesus. Vastajate arvamustele tuginedes võib öelda, et probleemseid küsimusi jagub ning lahenduste leidmine võtab aega.

Rohkem loovust ja vaba mõttelendu

Millal peaks alustama ettevõtlus- ja majandusõppega koolis? Suurem osa otsustajatest, arvamusliidritest ja ka õpilastest arvavad, et parim aeg ettevõtluse ja majanduse õpetamise alustamiseks on 7. - 12. klass. Seevastu 3/5 õpetajatest on seisukohal, et õppega peaks alustama juba algklassidest. Õpetajate arvamus on eriti oluline, kuna nemad puutuvad igapäevaselt rohkem või vähem antud teemaga kokku ning oskavad paremini hinnata õppe vajadust ning tulemusi. Algklassides on tegemist pigem ettevõtlikkusõppega, klassinumbri suurenemisel kasvab õppes järjest rohkem konkreetsete majandus- ja ettevõtlusteadmiste osakaal.

Ettevõtlikkus, usk endasse ja oma ideedesse, oskus töötada meeskonnas ning riskijulgus on ühed nendest oskustest ja omadustest, mida õpilased endas küllaltki kõrgelt hindavad. Võib-olla sellepärast leiab 2/3 õpilastest, et nad sooviksid tulevikus luua oma ettevõtte. Eelkõige soovitakse ettevõtlusega tegeleda ikka raha teenimise eesmärgil, kuid ka selleks, et head ideed edasi arendada. Lisaks leiavad õpilased, et ettevõtjaks olemine annab võimaluse olla iseenda peremees. Iga kolmas õpilane tahaks ettevõtjana muuta maailma paremaks.

Kõik me oleme oma hingelt suuremal või vähemal määral maailmaparandajad. Kuid kas me oleksime selleni jõudnud ilma endasse ja oma ideedesse uskumata? Ilmselt mitte. Seega on oluline pöörata rohkem rõhku loovuse ja ideede arendamisele, sest just sellest tunnevad õpilased koolis puudust. 2/3 õpilastest vastasid, et õpetajate toetus nende ideede ja loovuse arendamisele on väga väike või üldse olematu ja 4/5 õpilastest tahaks loovusega koolis kindlasti rohkem tegeleda. Just usk oma ideedesse ja endasse võib tulevikus teha väikesest tagasihoidlikust õpilasest suure kunstniku, poliitiku või ettevõtja.