AK Nüüd võiks Eesti olla nagu Kreeka (8)

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Peaminister Kyriakos Mitsotakis eelmise aasta 17. detsembril Kreeka parlamendi ees 2024. aasta riigieelarvet kaitsmas. 
Peaminister Kyriakos Mitsotakis eelmise aasta 17. detsembril Kreeka parlamendi ees 2024. aasta riigieelarvet kaitsmas. Foto: Louisa Gouliamaki/ REUTERS/Scanpix

Viimased enam kui kümmekond aastat on Reformierakonna tipp-poliitikud vastanud oponentidele ja teistele arvajatele, kes on arutlenud riigi võimaliku lõdvema rahapoliitika üle, et kas nad tahavad, et Eesti oleks nagu Kreeka.

Varem on Eesti olnud Euroopa Liidus eelarvedistsipliini pailaps, aga Kreeka eelarvepoliitika ja valitsuse võlakoormus viis tosinkond aastat tagasi euroala kokkuvarisemise äärele. Suure võlakoormuse ja üleilmse finantskriisi põhjustatud majanduskasvu aeglustumise tõttu oli Kreeka sisuliselt maksejõuetu ning vaid riigivõla osaline korstnassekirjutamine ning rahvusvaheliste institutsioonide abi hoidis katastroofi ära.

Nüüd on aga olukord vastupidine. Eesti eelarvedefitsiit on suurem kui Euroopa Liidu reeglistik lubab, aga Kreeka majandusel läheb väga hästi ja riigivõlg kahaneb. Kätte on jõudnud aeg, kus võiks soovida, et Eesti oleks nagu Kreeka.

Tagasi üles