Eesti Pank: riskid maailma majanduskasvule pole sugugi taandunud
/nginx/o/2011/10/29/812064t1hee93.jpg)
21. aprill 2012, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/12/265560t1h5923.jpg)
Nädalavahetusel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga koosolekutel osalevate Eesti Panga esindajate hinnangul on maailma majandusolukord küll viimase poole aasta jooksul hakanud paranema, kuid kõrgetest toormehindadest lähtuvad riskid ei ole sugugi kadunud.
Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajad osalevad 20.-22. aprillil toimuval IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul ning IMFi rahandus- ja finantskomitee (IMFC) ning Maailmapanga arengukomitee kohtumistel Washingtonis. Kohtumiste peateemad on maailma majandus- ja finantsväljavaated, IMFi ressursside suurendamine ja seiretegevus.
Kõikide kohtumiste keskne teema on maailma majandusolukord. Seetõttu on kevadkoosolekul oluliseks küsimuseks ka IMFi ressursside kasvatamine fondile kahepoolsete laenude andmise teel, mis suurendab IMFi võimekust ennetavalt piirata finants- ja võlakriisi levikut maailmas. Kokku on suuremad kreeditorid lubanud IMF-ile laenata rohkem kui 430 miljardit USA dollarit, sealhulgas on euroala panus 200 miljardit dollarit ning Põhja-Balti valijaskonna riigid panustavad IMFi rohkem kui 30 miljardi dollariga.
Eestit esindavad kevadkoosolekul Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross ning eksperdid keskpangast ja rahandusministeeriumist.
Kohtumistel käsitletakse ka tehnilisi ettevalmistusi Eesti peatseks liitumiseks IMFi finantstehingute plaaniga, mis on vajalik eeltingimus selleks, et ka Eesti saaks edaspidi osaleda fondi ressursside suurendamises.
Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga koosolekud on kord poolaastas toimuvad tippkohtumised, kus saavad kokku kõrgetasemelised delegatsioonid kõikidest maailma riikidest, et arutada olulisi majandusküsimusi ning koordineerida omavahel majanduspoliitikaid.