Valdav enamik peredest peab õnnetuse korral laenu võtma
/nginx/o/2011/10/29/812064t1hee93.jpg)
14. aprill 2012, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/09/12/73727t1h4ee8.jpg)
Vaid kolmandik Eestimaa kodudest on õnnetuste vastu kindlustatud, kuid õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks pere säästudest enamasti ei piisaks.
Väikesed säästud ja vähene riskide kindlustamine teeb pered olmeõnnetuste korral rahaliselt väga haavatavaks, leiab SEB analüüs.
«Meie hinnangu kohaselt on pooltel eestimaalastel ootamatute väljaminekute katteks kasutatavaid likviidseid varasid vähem kui ühe kuu sissetuleku jagu, 70 protsendil eestimaalastel vähem kui kahe kuu sissetulek. Vanuse kasvades kasvab ka rahatagavara, kuid alla neljakümnestel on säästudena kõrvale pandud siiski väiksem summa, kui keskmise olmeõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks vaja läheks,» märkis panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Varakindlustuslahendusi pakkuva RSA Kindlustuse hinnangul on eluasemete puhul keskmine kahjujuhtumi kulu suurusjärgus 1500 eurot.
«Kahjujuhtumi korral on valdav enamus Eestimaa peredest sunnitud käiku võtma kõik oma säästud ning raha isegi juurde laenama,» lisas Messimas.