Sisuturundus
Rohelise energia tootmise laialdased võimalused Vidzeme piirkonnas Lätis
Eestiga piirnevas Läti piirkonnas Vidzemes kuulub prioriteetsete majandusharude hulka ka tehnoloogia- ja ekspordimahukas taastuvenergia jätkusuutlik tootmine. Juba on olemas suured kogemused bio- ja hüdroenergia kasutamisel, kuid suur potentsiaal on ka päikese- ja tuuleenergia kasutamisel, sealhulgas rohevesiniku lahendustel.
Läti võib olla taastuvate energiaallikate kasutuse poolest üks maailma liidritest – Läti statistikaameti andmetel on taastuvenergia kasutamine viie aastaga kasvanud 2,4% võrra, Lätis on taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest ELis kolmandal kohal. Kättesaadav on ja kasutatakse bioenergiat, eelkõige puidu biomassi, vett, tuult ja päikest. Need võimaldavad loodusvarade arukamat kasutamist, aidates kaasa pikaajalisele majanduskasvule ning kõrge väärtusega toodete ja teenuste loomisele.
Vidzeme majanduskeskustel on kasvuruumi ja potentsiaali suuremaks elektrienergia nõudluseks ning olemasolevad ettevõtted peavad muutma oma tööprotsesse tõhusamaks, vähendama kulusid ja heitkoguseid. Piirkond on seega avatud koostööle mitmesuguste energiasektorite arendamisel, mida soodustavad olemasolevad loodusvarad ja hea asukoht, samuti Läti ja Euroopa Liidu (EL) ühine rohemajanduse edendamise poliitika.
Hüdro-, tuule- ja päikeseenergia Vidzeme piirkonnas
Ajalooliselt on Vidzemes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmises domineerinud hüdroenergia (Ogre ja Aiviekste hüdroelektrijaamad), teisel kohal on olnud koostootmisjaamades biomassist toodetud elektrienergia. Spetsialistid märgivad, et praegu peab uute hüdroelektrijaamade rajamist põhjendama kliimamõju aspektist lähtudes. Riia Tehnikaülikooli Keskkonnakaitse ja soojussüsteemide instituudi direktor Dagnija Blumberga selgitab: "Hetkel on peamine küsimus selles, milline on iga HEJ tõhusus, nende mõju kliimale ja looduse mitmekesisusele. Väikese HEJ mõju on heitkoguste vähendamisele vähene."
Mis puutub päikeseenergiasse, siis Vidzemes nähakse sellele kasvuvõimalusi, näiteks käesoleva aasta aprillis oli piirkonna ühes arenduskeskuses – Valmiera piirkonnas –eri arenguetappides 12 päikeseelektrijaama. Vidzeme piirkonnas suhtutakse tõsiselt ka tuuleenergia kasutamise potentsiaali. Läti kaitseministeerium pakkus äsja välja lahendused tuuleparkide arendamiseks Lätis, jagades riigi mitmeks tsooniks. Vidzeme on üks suurimaid Läti piirkondi, kus sisemaal on tuuleparkide rajamine lubatud ja seda toetatakse. Mitme tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanded on väljatöötamisel. Arendajatele võib probleeme tekitada võrguühenduste piiratud võimsus, mistõttu on suurema perspektiiviga hübriidprojektid, mis ühendavad päikese- ja tuuleenergia tehnoloogiaid.
Läti on juba alustanud koostööd Eestiga avamere tuuleparkide rajamisel. Käivitatud on veel mõned projektid, näiteks projekt koos Eesti OÜ Utilitas Windiga, mille eesmärk on rajada 2027. aastal Vidzemes uus tuulepark Aloja. Riigiettevõtted Latvenergo ja Latvijas valsts meži on loonud ühisettevõtte, mis tagab riikliku toetuse tuuleenergia arendamiseks Lätis. On edukaid algatusi, kuid arengupotentsiaal ei ole kindlasti ammendunud.
Dagnija Blumberga arvab: "Päikeseelektri tootmise tehnoloogia areneb kiiresti. Küsimus on selles, kuhu see elekter panna? Sama kehtib ka tuuleenergia kohta. Me peame õppima seda akumuleerima. Seepärast on Läti tulevik elektri salvestamine. Näiteks Rootsis on praegu populaarne kasutada ühe megavati võimsusega liitiumioon-energiasalvestusakusid. See ei ole odav, kuid see tasub ennast ära pooleteise aasta jooksul. Meil tasuks sellest ideest eeskuju võtta.
Siis ei oleks börsil kõikuvaid elektrienergia hindu, me saaksime tarbida täpselt nii palju elektrienergiat, kui hetkel vajame, ja ülejäänu akumuleerida. See on kõigi Baltimaade tulevik."
Rohevesinik – ideaalne tuleviku energiaallikas
Euroopas ja kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu rohevesinikule, mida saadakse taastuvatest energiaallikatest, näiteks päikese- või tuuleenergiast, ning selle tootmine ei tekita kasvuhoonegaase. Rohevesinikku saab kasutada energia salvestamiseks tööstusprotsesside ja raskeveokite keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning muudel spetsiifilistel eesmärkidel. ELi tasandil on loodud programmid eesmärgiga kaasata investeeringuid vesinikuprojektidesse ning sellel on märkimisväärne kvaliteetsete töökohtade loomise potentsiaal.
Aivars Starikovs, Läti Vesinikuühingu (Latvijas Ūdeņraža asociācija) juhtselgitab, et juba koroonapandeemia ajal ja Ukraina sõja alguses täheldati, et roheline energia muutus fossiilsest energiast kasumlikumaks. "Mida rohkem areneb taastuvate ressursside tootmine, seda rohkem on need kättesaadavad, sealhulgas vesinik. Näiteks Põhja-Rootsis, kus metsad toodavad tuuleenergiat, on elekter taskukohase hinnaga. Balti riigid ei kasuta veel täielikult ära taastuvenergia tootmise võimalusi. Mitmete Euroopa institutsioonide aruannetes on rõhutatud, et Balti riikidel on suur potentsiaal saada taastuvenergia eksportijateks," ütleb Starikovs.
Ta tervitab Vidzeme piirkonna liikumist taastuvenergia tootmise suunas, mis kasutab olemasolevaid ressursse: rannikualade ja lainete energiat, biomassi, vetikate potentsiaali ja muud. Ta lisab, et igal taastuval energiaallikal on oma roll ning tuleb arvestada sellega, et nende allikad sõltuvad aastaajast ja ilmastikust. Igal allikal on omad kõikumised kättesaadavuses, mis on tarbijale vastuvõetamatu. Starikovi sõnul võib energiasalvestusjaamas akumuleeritud vesinik olla ka võrgu stabiliseerijaks.
Esimesed piiriülesed projektid vesiniku-uuringute valdkonnas
Vidzeme piirkond mõtleb samuti vesiniku kasutamisest kui ühest innovatsioonivaldkonnast, et toetada üleminekut puhtale energiale. Praegu viiakse ellu kaht ELi rahastatud projekti, mille eesmärk on vesiniku kasutamine transpordivaldkonna dekarboniseerimiseks. Projekt H2Value toetab rohevesiniku energia väärtusahela piirkondlikku arendamist transpordisektoris Eestis ja Lätis ning projekt HyTruck rõhutab vesiniku tankimisjaamade arendamist regiooni laias piirkonnas.
Läti kliima- ja energeetikaministeerium kommenteeris rohevesiniku tulevikku järgmiselt: "Me prognoosime, et vesinikust võib saada oluline energia salvestamise allikas, samuti kütus soojus- ja elektrienergia tootmise ja transpordikütuste sektoris, kuid hetkel on liiga vara ennustada, millises valdkonnas tehnoloogia areng hakkab kõige kiiremini toimuma."
Kuidas tulusalt kasutada taastuvaid energiaallikaid ja kuidas investeerida nende arendamisse: business.vidzeme.lv/en. Avalikustamine toimub Vidzeme ettevõtluskeskuse projekti "Ettevõtluse toetusmeetmed Vidzeme planeeringupiirkonnas" raames, mida kaasrahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EMP toetuste abil.
Töötame koos konkurentsivõimelise Euroopa nimel!
Rohkem informatsiooni leiab siit: business.vidzeme.lv/en
