Eesti Energia rahavajadus sai kaetud
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
27. märts 2012, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/28/506208t1h59ea.jpg)
Eesti Energia sõlmis eile õhtul lepingu, millega laenas kuueks ja pooleks aastaks 300 miljonit eurot. Võlakirjade kupong on 4,25 protsenti, kinnitas energiafirma.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik ütles, et Eesti Energia investeerimiskava rahavavajadus on sellega kaetud. Eesti Energia olemasolevad võlakirjad tuleb lunastada 2020. aastal. Uute võlakirjade tähtaeg on 2018. aasta.
«Kaalusime kaht tähtaega, kas kaks aastat enne või kaks pärast praeguste võlakirjade tähtaega. Kuue ja poole aasta peale õnnestus teha parem tehing kui kümne ja poole aasta peale,» ütles Kaasik.
Eesti Energia olemasolevate võlakirjade intress on 4,5 protsenti. Energiafirma sõlmis pikaajalise laenulepingu 2002. aastal ja pikendas seda 2005. Praeguste pikaajaliste võlakirjade maht on samuti 300 miljonit eurot.
2002. aastal oli pikaajaline laenuleping Eesti Energiale suur läbimurre, sest seni olid paljud kahelnud Eesti firma võimes iseseisvalt rahvusvaheliselt võlakirjaturult raha kaasata.
Kaasik ütles, et kõige suuremat huvi Eesti Energia võlakirjade vastu näitasid Soome, Austria ja Šveitsi investorid, kuid ostnud on ka Eesti investorid. Kaasiku sõnul on huviliste seas ka päris palju kindlustusseltse.
Eesti Energia teatel osaleb tehingus kokku 96 investorit, muu hulgas fondid, pangad ja kindlustusseltsid. Investoritest 39 protsenti on Skandinaaviast ja Eestist, 20 protsenti Šveitsist, 12 Austriast, 11 Prantsusmaalt, 10 Ühendkuningriigist ning mujalt Euroopast 8 protsenti.
Kaasik märkis, et ettevõte vajab vahendeid investeeringute rahastamiseks. Selle aasta investeerimiskava on 560 miljonit eurot. Lõviosa summast läheb uue põlevkivielektrijaama ja õlitehase ehitamiseks. Kuid ootamas on veel ühe õlitehase investeerimisotsus. Samuti võib Eesti Energia hakata ehitama gaasielektrijaama, kui valmima peaks LNG terminal Muugale.
«Kui riik teeb LNG terminali kuhugi Eestisse, siis selle võimaluse võib alati ära kasutada,» ütles Kaasik. Ta märkis, et laenuleping katab otsustatud investeeringud, aga kas või juba nimetatud uue õlitehase jaoks on vaja kaasata uut kapitali.