P, 26.03.2023

Swedbank: kui nõudlust ei ole, siis ei ole ka tööjõukriisi. Inimesi ei lähe lihtsalt vaja

BNS
Swedbank: kui nõudlust ei ole, siis ei ole ka tööjõukriisi. Inimesi ei lähe lihtsalt vaja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Swedbanki kontor
Swedbanki kontor Foto: Ints Kalnins

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on tänavu esimesel poolaastal tööstusele oodata pigem raskeid aegu, kuna ostujõud langeb ja tellimused vähenevad.

Statistikaameti andmeil vähenes mullu tööstustoodangu maht kokku ligi 2 protsenti, sealhulgas töötleva tööstuse toodangumaht 3 protsenti, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi välja, et samas oli aasta esimene pool teisest tublisti parem – tööstustoodang suurenes 3 protsenti ja teisel poolaastal vähenes 7 protsenti, töötlevas tööstuses isegi 8 protsenti. Töötleva tööstuse tootmismaht läks langusesesse juba juunis ja aasta lõpus langus süvenes. Novembris vähenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses 13 protsenti ja detsembris 12 protsenti. Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langus oli eelmisel aastal 11 kuu keskmisena Euroopas kõige suurem.

Mertsina lisas, et tootmismaht vähenes eelmisel aastal enam kui pooltes töötleva tööstuse 23 tegevusalast, kusjuures kõige tugevama negatiivse mõjuga oli puidutööstuse tootmismahu ligi 8-protsendine vähenemine, samuti oli teguriks metall- ja keemiatoodete ning mööblitootmise langus.

«Kuigi eelmise aasta jooksul ekspordi osakaal töötleva tööstuse müügis vähenes, jäi see keskmiselt ligi 67 protsendiga 2021. aasta tasemele. Ekspordi osakaal vähenes pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kõige enam veetakse käibega võrreldes kaupu välisturule farmaatsia- ja elektroonikatööstuses, kus ekspordi osakaal oli eelmisel aastal vastavalt 97 protsenti ja 94 protsenti. Kõige vähem aga joogi- ja toiduainete tootmises, kus välisturule suunatakse vastavalt vaid 32 protsenti ja 38 protsenti käibest,» märkis Mertsina.

Tööjõukriis on kadunud

Mertsina selgitas, et üha rohkemate tööstusettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus muutunud äritegevust piiravaks peamiseks teguriks – selliste ettevõtete osakaal on juba 59 protsenti. «Samas on nõudluse langus leevendanud tööstusettevõtete probleeme tootmissisendite, seadmete ja tööjõu kättesaadavusega. Jaanuaris jätkus tööstusettevõtete tellimuste vähenemine ja tootmise lähikuude väljavaade olulist paranemist ei näidanud. Tööstustoodangu vähenemine mõjutab ka teenuste sektorit, kuna need on paljuski seotud sarnaste väärtusahelatega,» nentis ökonomist.

Aga ka eksporditud tööstustoodangu käibe kiire aeglustumine ja selle mahu langus ei mõjuta vaid eksportivaid ettevõtteid, kuid ka majandust laiemalt, kuna palju ettevõtteid on eksportivate ettevõtete koostööpartnerid. »Sisenõudlust pidurdab aasta esimesel poolel majapidamiste ostujõu jätkuv langus. Aasta teisel poolel peaks ostujõu langus aga pidurduma,» prognoosis Mertsina.

«Tööstusettevõtete hinnangul sai nende konkurentsivõime välisturul eelmise aasta teisel poolel tugevasti kannatada. Kuigi see käesoleva aasta alguses veidi paranes, oli muutus väga tagasihoidlik. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase kahe aastaga kasvanud tublisti kiiremini kui euroalal keskmiselt. Samas on nii tootja-, ekspordi- kui impordihindade kasv aeglustumas. Kuna ekspordihinnad kasvavad taas välisturult sisse ostetud kaupadest kiiremini, on alates möödunud aasta oktoobrist paranenud töötleva tööstuse ettevõtete kaubandustingimused. Samas on see positiivne mõju kestnud veel liiga vähe ja on liiga tagasihoidlik, et kompenseerida eelmise aasta kaubandustingimuste tugevat halvenemist,» tõdes ökonomist.

Kuigi eelmise aasta teisel poolel osutusid euroala majandustulemused tema sõnul oodatust paremaks ja ka selle aasta majanduskasvu on Swedbank veidi ülespoole parandanud, on 0,2-protsendine majanduskasv Mertsina vaates siiski tagasihoidlik ja piirab ka Eesti ettevõtete tootmis- ja ekspordimahtude kasvu. Eesti lähiriikide ja suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi ja Läti – majandused aga isegi vähenevad.

«Energiakriis on küll leevenenud, hinnasurved vähenevad ja valitsused jagavad ettevõtetele ja majapidamistele toetusi, kuid karmim rahapoliitika ja intressimäärade tõus piiravad majandusaktiivsust üha rohkem. Euro tugevneb dollari vastu, kuid jääb sel aastal tõenäoliselt pikaajalisest keskmisest ikkagi nõrgemaks. Euro tugevnemine vähendab küll sisseostetud energiahindu, kuid see efekt ei ole suur,» nentis Mertsina.

Ka Hiina majanduse avamine pärast pikka aega kestnud koroona nullpoliitikat peaks ökonomisti selgitusel hakkama varsti suurendama nõudlust maailmamajanduses, kuid kuna Hiina osakaal Eesti kaubanduses on väike, siis jõuab see mõju siia viiteajaga, läbi teiste kaubanduspartnerite. «Samas suurendab see tõenäoliselt taas toorainehindasid – tööstusmetallide hinnad on juba kerkimas. Samuti on veel vara öelda, et Euroopa energiaga varustatus on lahendatud. Risk energiahindade tõusuks on alles,» leiab ta.

Märksõnad
Tagasi üles