USA energiabossid Euroopale: päästvaid tarneid talvel ei tule
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
15. september 2022, 18:10
USA energiafirmade juhid väidavad, et nad ei suuda nafta- ja gaasitarneid talvel Euroopas tekkiva energiapuuduse katmiseks kuidagi õigeks ajaks suurendada.
USA energiatööstus hoiatab, et ei saa sel talvel Euroopat nafta- ja gaasitarnete suurendamisega päästa, sest võimsust selleks napib. Samuti kardetakse, et Venemaa ekspordi vähenemine toob kaasa naftabarreli kallinemise taas tublisti üle 100 dollari, kirjutas Financial Times.
Ehkki naftaturud on viimastel nädalatel rahunenud ja hinnad langenud, võib olukord minna kiiresti tormiseks, kui EL jõustab detsembris embargo Venemaa toornaftale. USA rahandusminister Janet Yellen hoiatas sel nädalal, et embargo võib põhjustada naftahindade tõusu.
USA energiafirmadel on küll suured nafta- ja maagaasivarud, kuid tootmise hüppeliseks suurendamiseks pole piisavalt investeeringuid ega võimsusi. «See ei ole nii, et me suudame palju rohkem välja pumbata. Meie toodang on see, mis ta on,» ütles USA energiatööstuse ühe suurima investeerimisgrupi Quantum Energy Partners juht Wil VanLoh. «Nafta ja gaasi osas pole lisa tulemas.»
Nafta ja veeldatud maagaasi (LNG) eksport USAst on Euroopa kõrgemate hindade tõttu küll tublisti kasvanud, kuid on juba jõudnud maksimumi lähedale, ütlesid energiaettevõtjad, hoiatades, et naftatoodangu kasv jääb alla valitsuse prognoosidele umbes miljoni barreli võrra päevas.
Pioneer Natural Resourcesi tegevjuht Scott Sheffield rääkis, et nad ei lisa oma naftaväljadele puurplatvorme. «Ma ei näe, et ka keegi teine seda teeks,» ütles Sheffield, kes juhib USA üht suurimat naftatööstust. Ta lisas, et toornafta hind võib sel talvel tõusta üle 120 dollari barreli eest, kui üleilmsed tarned vähenevad.
Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas kolmapäeval, et nafta müük maailma suurimalt naftaeksportijalt Venemaalt võib ELi embargo täielikul jõustumisel langeda ligi 20 protsenti. Kui uusi ostjaid ei leita, kaob päevas turult ühe miljoni barreli jagu naftatooteid ja 1,4 miljonit barrelit toornaftat. Brenti toornafta kallines pärast teadet protsendi võrra, 94 dollarini barreli kohta, kuid täna on osa hinnatõusust taandunud.
Möödunud kümnendil kerkis USA maailma suurimaks naftatootjaks, kui koroonapandeemia eelne toodang ulatus 13 miljoni barrelini päevas ehk enam kui 10 protsendini ülemaailmsest pakkumisest. Iga-aastane toodangu kasv buumiaastatel vastas globaalse nõudluse üldisele suurenemisele, aidates hoida toornafta hindu kontrolli all. Pandeemia viis tootmise järsult alla ja see on praeguseks taastunud vaid 12,1 miljonini barrelini päevas.
Kuigi suurettevõtted Chevron ja ExxonMobil ning ka mõned väiksemad ettevõtted puurivad naftat, kuidas jõuavad, on töötavate platvormide koguarv viimastel nädalatel siiski vähenenud ja tootlikkus puuraugu kohta langenud.
Näiteks investeerimisgrupi Kimmeridge Energy tegevjuht Ben Dell ütles, et Wall Streeti energiatööstuse investorid ei anna oma tootmise suurendamisele õnnistust, eelistades vähema tootmise ja suurema kasumiga mudelit. «Investorid ei taha, et energiafirmad järgiksid kasvumudelit,» ütles ta. «Seetõttu on rahastuse kättesaadavus äärmiselt piiratud.»
«USA tootmise mõõdukas suurenemine ei liigutaks asju maailma mastaabis,» lisas Greenlake Energy Venturesi juht Matt Gallagher. «Loota seda, et tootmine võib ainult suureneda, on ohtlik.»
USA valitsus on mitu kuud võidelnud selle nimel, et alandada toornafta ja bensiini hindu, mis saavutasid selle aasta alguses rekordtaseme ja tekitasid novembris USAs toimuvate vahevalimiste eel Bideni administratsioonile suurt ärevust. Valge Maja on kutsunud energiatootjaid üles tarnimist suurendama, Yellen on samas öelnud, et USA teeb koostööd G7 liitlastega, et teha Venemaa embargo osas teatud erandeid, et tarnešokki vältida.